Wrocławi päkapikud

Päkapikud said tegelikult alguse kommunismivastasest liikumisest nimega Oranž alternatiiv. 1980. aastatel näidati oma rahulolematust poliitilise režiimiga nt läbi graffitite, mis kandsid kommunismivastaseid sõnumeid. Graffitid värviti aga süsteemi poolt kiiresti üle ja sõnumid kadusid. Alates 1982. aasta augustist hakkasid Oranži alternatiivi liikmed maalima ülevärvitud grafitile päkapikkude pilte. Sest valitsus ei saa ju ometi tsenseerida päkapikke. Aja möödudes hakati ka protestiüritustel kandma oranže päkapikumütse meenutavaid peakatteid. Nii sai „Wrocławi päkapikkude ülestõusust” vaikne, kuid ilmne protestivorm. 2001. aastal püstitati Świdnicka tänavale esimene päkapikukuju Poola kommunismivastase liikumise Oranži Alternatiivi ja selle sümboli mälestuseks. Tema nimi oli Papa Krasnal (papa päkapikk) ja mitte keegi ei kujutanud ette, millise päkapikkude laviini see üks kuju vallandab.

Ja siis juba tulidki järgmised viis ja järgmised ning tänaseks päevaks on päkapikud täiesti kontrolli alt väljunud ja keegi ei tea täpselt, kui palju neid linnas on. 2024. aastal, olla neid olnud üle 800 ja arvatakse, et 2025. aastal ületas nende arv juba tuhande.

Aga kuidas nad siis tekivad ja millised nad on? Päkapikkudest on saanud linnaruumi lahutamatu osa ja sotsiaalne nähtus. Uusi kujukesi loovad kunstnikud üle kogu Poola ning nende kuraatoriteks on avalik-õiguslikud asutused, ettevõtted ja eraisikud. Põhimõtteliselt võib igaüks lasta päkapiku teha. See, kes päkapiku paigaldab, ka hoolitseb hiljem selle eest. Päkapikud ajavad igaüks oma asja. Paljud neist on näiteks mõne asutuse ees ja päkapikk viitabki sellele, mis asutus see on. Nt kommipoe ees on šokolaadikarbiga päkapikk ja panga ees münte lugev päkapikk, kõrtsi ees õllekannuga sell ja garnisoni kiriku juures sõdur. On päkapikke, mis viitavad mingitele ajaloolistele sündmustele. Nt mitu korda põlenud kiriku juures on tuletõrjuja-päkapikud, kes valvavad, et kui tuli peaks jälle lahti minema, siis koheselt tegutseda. Kunagise vangla aknatrellide taga istub vang-päkapikk. Iga-aastase raekojaplatsil toimuva ühise kitarrimängu mälestuseks on seal samas platsil kitarriga päkapikk. Kampaania „Piirideta Wroclaw“ ajal tekkisid linna kurt, pime ja ratastoolis päkapikk. Mitmed päkapikud kujutavad ka kindlaid inimesi ja on nende mälestuseks pandud nt mõne ülikooli õppejõu või kõigile tuntud kõrtsmiku auks.

Päkapikke on tõesti igal pool, nii vanalinnas kui väljaspool seda. Tegelikult on neid isegi Wroclawist väljaspool ja mõned ka Poola piiridest väljaspool. Suurem osa neist on õues, aga leidub ka sisepäkapikke. Paljud neist on maapinnatasandil, aga neid leidub ka treppidel aknalaudadel, postide otsas, pinkidel ja no tõesti igas mõeldavas ja mõeldamatus kohas. Milline on kõige ägedam? No seda on küll võimatu öelda! Loomulikult tekivad igaühel mingid lemmikud, aga ei usu, et keegi neid kõiki näinudki on, neid tuhandet ja enamat.

Päkapikkudega seoses on turistidele igasuguseid tuure, jahte ja mänge välja mõeldud. Üks vististi popimaid variante on see, et ostad raekojaplatsil mõnest suveniiripoest päkapikkude jahi kaardi. Meie tegime ka seda ja veetsimegi oma viimase hommikupooliku Wroclawis päkapikke jahtides. Kaardil on märgitud paarikümne raekojaplatsil ja selle ümbruses asuva päkapiku asukoht. Need kohad tuleb läbi käia, tuvastada milline päkapikk seal asub, võtta kleepsulehelt vastava päkapiku kleepekas ja kleepida see õigesse kohta. Päkapikujaht oli väga lõbus vaatamata sel ajal sadanud vihmale. Kui teil Wroclawis aega juhtub olema, siis muidugi jahtige päkapikke.

Igaks juhuks märgin ära ka, et jõulude ja jõuluvanaga ei ole neil päkapikkudel midagi pistmist. Poola jõuluvanal ehk Święty Mikołajl ei ole selliseid abilisi ja Poolas ei tooda ka lastele midagi detsembriöödel sussi sisse. Keegi ei käi ka piilumas, kas lapsed on tublid või mitte. Naljakas, eks? Olen lapsepõlvest saadik mõelnud, et päkapikud käivad kõigi laste juures üle kogu maakera, aga võta näpust.