Tšehhi sabad ja toidud
–
Tegelikult oleme me juba enam kui nädala Tšehhist tagasi olnud, aga mõned sabad on veel jäänud, millest tahaks ka kirjutada. Ning muidugi ei saa ka Tšehhi toitudest rääkimata jätta. Siinkohal limpsan maialt keelega ja langen hurmavate maitsete meenutamisesse :D.
Võimalik, et me olime viimased eestlased, kes esimest korda elus Tšehhis käisid, sest kõik teised on juba ammuilma seal olnud. Aga me väga loodame, et see polnud kaugeltki mitte meie viimane kord seda ägedat maad külastada. Ehkki meil jäi palju ägedaid kohti seekord läbi käimata, näiteks ka Karlovy Vary, mille osas mul on ettekujutus, et see võiks mulle üliväga meeldida, olime me siiski oma väikese Tšehhi reisiga niiiiiii rahul. Juba tahakski tagasi järgmiseid mägesid vallutama ja muidugi Prahasse :).
Aga need sabad siis. Samal ajal, kui meie Praha lomaaeda külastasime, avastas Luise oma Prahat. Muuhulgas käis ta Tim Burtoni näitusel, mis sel suvel Prahas üles on seatud. Tim Burton on Ameerika filmilavastaja, produtsent, stsenarist, animaator ja illustraator. Kas üks inimene saab üldse nii paljudes rollides olla? Hämmastav, aga saab jah. Kes arvab, et tema küll Tim Burtonit ei tea, siis tasub vaid googlest mõni tema foto leida ja usun, et siis te juba tunnete need lokid ära. Kindlasti teab igaüks midagi ka tema loomingust. Eelkõige on ta kuulus just gooti stiilis õudusfilmide ja fantaasiafilmide /animatsioonidega.
Uuematest asjadest on tema lavastatud näiteks "Wednesday" Netflixis. Tiba vanematest asjadest on tema omad "Charlie ja šokolaadivabrik" (2005), "Alice imedemaal" (2010), "Ahvide planeet" (2001), Batmani filmid 1989 ja 1992, "Eduard Käärkäsi" (1990) jne jne. Neid asju võikski üles lugema jääda, sest iga paari aasta tagant sünnib tal jälle midagi suurt. Igal juhul on Tim Burtoni näol tegu ühe superloomingulise ja hulle ning suuri ideid mitte pelgava geeniusega.
Luisele meeldis näitus väga ja kuna ma olin eelnevalt palunud, et saada mulle mõni pilt ka näituselt, siis ta saatiski, 105 fotot! See vist näitab, kui väga täpselt talle see näitus ikagi meeldis:D.
Luise käis omadpead veelgi linna avastamas ja nentsiki üsna kohe, et see on tema linn, seal ta võiks elada küll.
Uuematest asjadest on tema lavastatud näiteks "Wednesday" Netflixis. Tiba vanematest asjadest on tema omad "Charlie ja šokolaadivabrik" (2005), "Alice imedemaal" (2010), "Ahvide planeet" (2001), Batmani filmid 1989 ja 1992, "Eduard Käärkäsi" (1990) jne jne. Neid asju võikski üles lugema jääda, sest iga paari aasta tagant sünnib tal jälle midagi suurt. Igal juhul on Tim Burtoni näol tegu ühe superloomingulise ja hulle ning suuri ideid mitte pelgava geeniusega.
Luisele meeldis näitus väga ja kuna ma olin eelnevalt palunud, et saada mulle mõni pilt ka näituselt, siis ta saatiski, 105 fotot! See vist näitab, kui väga täpselt talle see näitus ikagi meeldis:D.
Luise käis omadpead veelgi linna avastamas ja nentsiki üsna kohe, et see on tema linn, seal ta võiks elada küll.
Tšehhis on väga lahe see, et koer on ka inimene. Nagu ma juba varemalt kirjutasin, siis koerad on rahvusparkidesse teretulnud ja mägedes lubatud. Aga täiesti imestamapandav on see, et koerad olid teretulnud ka Praha loomaaias. Nad küll ei tohtinud siseneda mõningatesse majadesse ega puuridesse, kus olid lahtised linnud, aga nad võisid täiesti vabalt õues piirde tagant karu ja ahvi vaadata. Kas saab enam koerasõbralikum olla?
Rääkisin juba piiriäärse külakese turuasiaatidest. Nüüd lisan, et ka Prahas on linnapildis oluliselt rohkem asiaate kui näiteks Gdanskis. Jah, muidugi on osad neist turistid, aga päris paljud ei ole, sest nad töötavad. Uurisin netist ka jällegi ja Prahas elab umbes 15 000 vietnamlast. Ahhaaa, need on siis vietnamlased, keda ma ei osanud kuidagi täpsemalt kui asiaatideks määratleda.
Kohtasime ka Praha suurimas kaubanduskeskuses olukordi, et meil saab ainult sularahas maksta. See tundub endiselt kummaline.
Ka on Prahas väga kummalisi makse, aga nendega nööritakse ilmselt ainult turiste ja mitte igal pool. Näiteks ühes restos oli mingi laua katmise maks. Läksime näljastena õhtust sööma ja tellisime ära ning siis juhtis kelner meie tähelepanu sellele, et te võtsite kolm pearooga ja kas te ikka panite tähele, et pearoogadel on ka lauakatmise maks lisaks. Jah, see oli tõepoolest menüüs kirjas, aga ei menüüst lugedes ega kelneri seletusi kuulates ei saanud me aru, et no mis asi see küll on. Aga me tahtsime süüa ja saime aru, et midagi tuleb lisaks maksta ning mõtlesime, et et las ta jääb, ei taha jaurata, tooge söök siia.
Aga no päriselt, lauakatmise maks?! Näidake, kus kahvlid on, ma panen need ise lauale. Või no restole ei ole ju kuidagi kasulikum see, kui me ei võta pearooga, vaid sööme nt pastat, millel ei olnud lauakatmise maksu. Käisime Prahas kaks korda õhtul väljas söömas ning ühes restos see kummaline maks oli ja teises ei olnud.
Rääkisin juba piiriäärse külakese turuasiaatidest. Nüüd lisan, et ka Prahas on linnapildis oluliselt rohkem asiaate kui näiteks Gdanskis. Jah, muidugi on osad neist turistid, aga päris paljud ei ole, sest nad töötavad. Uurisin netist ka jällegi ja Prahas elab umbes 15 000 vietnamlast. Ahhaaa, need on siis vietnamlased, keda ma ei osanud kuidagi täpsemalt kui asiaatideks määratleda.
Kohtasime ka Praha suurimas kaubanduskeskuses olukordi, et meil saab ainult sularahas maksta. See tundub endiselt kummaline.
Ka on Prahas väga kummalisi makse, aga nendega nööritakse ilmselt ainult turiste ja mitte igal pool. Näiteks ühes restos oli mingi laua katmise maks. Läksime näljastena õhtust sööma ja tellisime ära ning siis juhtis kelner meie tähelepanu sellele, et te võtsite kolm pearooga ja kas te ikka panite tähele, et pearoogadel on ka lauakatmise maks lisaks. Jah, see oli tõepoolest menüüs kirjas, aga ei menüüst lugedes ega kelneri seletusi kuulates ei saanud me aru, et no mis asi see küll on. Aga me tahtsime süüa ja saime aru, et midagi tuleb lisaks maksta ning mõtlesime, et et las ta jääb, ei taha jaurata, tooge söök siia.
Aga no päriselt, lauakatmise maks?! Näidake, kus kahvlid on, ma panen need ise lauale. Või no restole ei ole ju kuidagi kasulikum see, kui me ei võta pearooga, vaid sööme nt pastat, millel ei olnud lauakatmise maksu. Käisime Prahas kaks korda õhtul väljas söömas ning ühes restos see kummaline maks oli ja teises ei olnud.
Toiduga seoses meenus veel üks naljakas lugu. Tulles varahommikuselt ringkäigult astusime Lääne-Tšehhis ühte avatud restorani sisse, et veidi keha kinnitada. Kell hakkas varsti 10 saama. Meile toodi menüüd ja uurisime need otsast otsani läbi, aga no ei tahtnud kuidagi kell 10 hommikul šnitslit süüa, tee või tina. Meelis läks uurima, et kas nad mingit hommikusööki ei paku. Baaridaam ütles talle, et läheb uurib koka käest.
Peale arvestatavat ootamist ilmusidki meie lauale hommikusöögi menüüd, kus oli vähemalt 5 erinevat hommikusöögi valikut. Tellisime ära ja saimegi mõne aja pärast oma munad ja vorstikesed ja mida keegi tahtis kätte, ning olime rõõmsad. Kummaline, et kui hommikusööki ikkagi pakutakse, siis miks hommikuti vastavat menüüd väljas pole. Või käivad kõik hommikul hoopis šnitslit söömas? Või miks koht üldse hommikul lahti on, kui nad muna pakkumisest huvitatud pole?
Peale arvestatavat ootamist ilmusidki meie lauale hommikusöögi menüüd, kus oli vähemalt 5 erinevat hommikusöögi valikut. Tellisime ära ja saimegi mõne aja pärast oma munad ja vorstikesed ja mida keegi tahtis kätte, ning olime rõõmsad. Kummaline, et kui hommikusööki ikkagi pakutakse, siis miks hommikuti vastavat menüüd väljas pole. Või käivad kõik hommikul hoopis šnitslit söömas? Või miks koht üldse hommikul lahti on, kui nad muna pakkumisest huvitatud pole?
Aga tšehhi köök, ohhooo, lõpuks ometi olime me Meelise unistuste maal, kus süüakse liha-liha ja veel liha:D. Tegime eelnevalt kodus ka tublisti uurimistööd, et mida siis kindlasti Tšehhis ära peaks proovima ja meil õnnestus ka peaagu kõike soovitut maitsta.
Esimese asjana mainin ära, et me õlut ei joo. No ei meeldi, liiga õlle maitsega on. Küll aga olime otsustanud, et kuna Tšehhi on totaalne õllemaa, siis seal me kindlasti proovime, kas tšehhi õlu on ka liiga õllemaitseline.
Jätsime selle olulise toimingu Praha vannalinnas sooritamiseks ja no tuleb tõdeda, et me päriselt jõimegi õlut, lausa kaks korda. Suhteliselt veider ja naljakas on aga seda märjukest tellida, kui sa õlledest mitte midagi ei tea. Kas osutada joogikaardil suvalisele reale? Aga millisele? Küsida lihtsalt õlut? Mina siis pomisesin, et palun mulle midagi lahjemat. Kelner pakkus, et äkki tahan radlerit ehk õlut sprite'iga. Ma siis tahtsin. Meelis lahendas asja nii, et küsis kelnerilt, et palun seda, mida teie ise joote. Ja nii me siis tegime oma esimesed õlled üheskoos. Ei olnud hullu ja ei olnud ka mingi ülihää maitseelamus. Aga elamus oli siiski see, et me olime Prahas ja jõime õlut.
Teisel õhtul võtsime jälle õlled, siis vaatasime lihtsalt, et oleks kaks erinevat õlut, et saaks proovida. Siis sai selgeks ka, et hele õlu võib olla kangem kui tume õlu, veider. Poola on ka ju tegelikult üsnagi õllemaa, aga võin öelda, et õllearmastust me Tšehhist külge ei saanud ja Poolas endiselt õlut ei joo. Jäägu see vallatus sinna imelisse Prahasse.
Esimese asjana mainin ära, et me õlut ei joo. No ei meeldi, liiga õlle maitsega on. Küll aga olime otsustanud, et kuna Tšehhi on totaalne õllemaa, siis seal me kindlasti proovime, kas tšehhi õlu on ka liiga õllemaitseline.
Jätsime selle olulise toimingu Praha vannalinnas sooritamiseks ja no tuleb tõdeda, et me päriselt jõimegi õlut, lausa kaks korda. Suhteliselt veider ja naljakas on aga seda märjukest tellida, kui sa õlledest mitte midagi ei tea. Kas osutada joogikaardil suvalisele reale? Aga millisele? Küsida lihtsalt õlut? Mina siis pomisesin, et palun mulle midagi lahjemat. Kelner pakkus, et äkki tahan radlerit ehk õlut sprite'iga. Ma siis tahtsin. Meelis lahendas asja nii, et küsis kelnerilt, et palun seda, mida teie ise joote. Ja nii me siis tegime oma esimesed õlled üheskoos. Ei olnud hullu ja ei olnud ka mingi ülihää maitseelamus. Aga elamus oli siiski see, et me olime Prahas ja jõime õlut.
Teisel õhtul võtsime jälle õlled, siis vaatasime lihtsalt, et oleks kaks erinevat õlut, et saaks proovida. Siis sai selgeks ka, et hele õlu võib olla kangem kui tume õlu, veider. Poola on ka ju tegelikult üsnagi õllemaa, aga võin öelda, et õllearmastust me Tšehhist külge ei saanud ja Poolas endiselt õlut ei joo. Jäägu see vallatus sinna imelisse Prahasse.
Tšehhi köök on saanud tugevaid mõjutusi saksa köögist ja slaavi maadest, aga nad on endale meelepäraseid maitseid üle võtnud ka mujalt nt Ungarist. Tšehhi köögis valitsevad lisaks lihale paksud rikkalikud kastmed, millega kõik road on üle ujutatud. Erinevalt nt Poolast, kus kaste ei ole iseenesest mõistetav toidu osa.
Aga milliseid tšehhi roogasid me siis proovisime?
Aga milliseid tšehhi roogasid me siis proovisime?
Marineeritud juust
Seda me tegelikult olime varem maitsnud Poolas, kui Meelise tööl oli rahvusvaheline päev ja tšehhid seda pakkusid. Tookord oli marinaadi pandud pehme juust, brie või midagi sellist. See oli kummaline maitseelamus, aga pigem selline ikkagi nii hea, et võtaks veel.
Tšehhis kohapeal proovisime ka marineeritud juustu, aga nüüd oli purki pistetud kõvajuust ja no maitsesime, mis me maitsesime, aga see oli ika nagu tavaline juust ja mingit erilist mekki sel juures ei olnud.
Seega soovitaks olla tark ja menüüd eelnevalt põhjalikumalt uurida ning veenduda, et marinaadist võetaks pehme juust:).
Muideks, samamoodi marineerivad nad vorsti, aga seda me ei juhtunud proovima.
Paneeritud juust
See on põhimõtteliselt šnitsel, mis on tehtud juustust. See mõnus soe ja veniv maitseelamus on väga popp nii kohalike kui turistide seas. See tundus mulle ka sellise üsna kindla asjana, mida ei anna väga unstu keerata. Ja no
maitseb hästi küll.
Paneeritud juust
See on põhimõtteliselt šnitsel, mis on tehtud juustust. See mõnus soe ja veniv maitseelamus on väga popp nii kohalike kui turistide seas. See tundus mulle ka sellise üsna kindla asjana, mida ei anna väga unstu keerata. Ja no
Paneeritud seened
Mulle meeldib alati igasuguseid seeneasju proovida ja nii maistesime me paneeritud seeni päris mitmes kohas. Tuleb öelda, et väga head olid. Miks meie seeni ei paneeri?
Šnitsel
Šnitslit selle kõige paremal ja mitmekesisemal moel pakutakse üsna igal pool. Erinevast lihast ja erinvate lisanditega ning alati sellised taldrikusuurused on need šnitslid. Liisbet hakkas Tšehhis suureks šnitsliarmastajaks. Kui me aga kusagil maha istusime, siis tema küsis esmese ajsana, kas šnitslit on ja alles teisena, kas pasta bologneset on:D.
Šnitslit selle kõige paremal ja mitmekesisemal moel pakutakse üsna igal pool. Erinevast lihast ja erinvate lisanditega ning alati sellised taldrikusuurused on need šnitslid. Liisbet hakkas Tšehhis suureks šnitsliarmastajaks. Kui me aga kusagil maha istusime, siis tema küsis esmese ajsana, kas šnitslit on ja alles teisena, kas pasta bologneset on:D.
Tartar
No tartari armastuse oleme me Poolas juba külge saanud, aga tartar on ka oluline tšehhi köögi hõrgutis. Eriline tartari armastaja on meil Lisete ja tema proovis seda ka Tšehhis ning pidas tartari ka üheks parimaks tšehhi söögiks paneeritud seente kõrval.
Guljašš
See on tšehhi kööki mugandatud Ungarist. Aga kui Ungaris oli guljašisupp, siis tšehhid tegid sellest kastme ja söövad seda pehme saiaga. Tegelikult on need ametlikult kneedlid ehk leivaklimbid, aga no minu meelest siiski rohkem saialaadne toode. Mina pole väga suur lihasõber, aga ma proovisin kõike, mida Meelis tellis ja no guljašš oli hea. Meelisele maitses väga. Ja eriti mõnus on see saiaga söömine.
Svickova
See on üks põhiroog ja tšehhi köögi kuldvara, mida tšehhid ise väga armastavad ja mida kindlasti ka külalistel soovitatakse proovida. Mina kirjeldaksin seda rooga, kui lihalõigud paksus kastmes ja ikka saiaga ehk siis leivaklimpdega. Tšehhis on mitmeid roogi, mis on lihtsalt liha ja kaste ja võibolla ka sai, aga mingi kartul, salat või muu lisand ei ole üldse oluline.
Küüslaugusupp
Seda võtsin mina kohe kaks korda ja ma sain täiesti erinevad supid. Esimesel korral oli mõnus kreemine püreesupp, teisel korral oli läbipaistva leemega ja leivakrutoonidega supp. Mõlemad maistesid minu meelest imehästi. Seda võiks proovida koduski teha.Küüslaugusupp on tavaliselt tšehhide pohmelli- ja varajase külmetuse ravim.
Täidetud kneedlid
Need on siis põhimõtteliselt need samad saialaadsed klimbid, aga seal sees on ka midagi. Soolasest kraamist on kõige popim täidis suitsuliha. Need suitsuliha omad maitsesid muideks väga hästi.
Aga veel popimad on erineva magusa täidisega kneedlid. Meie proovisime näiteks maasikamaitselisi, mis olid ääreni täis maasikatoormoosi ja maitsesid lihtsalt imeliselt.
Buchty
Ma loodan, et ma siinkohal nimega mööda ei pane. Kindel on see, et buchty on juba ammusest ajast tuntud tšehhi magustoit. See on sai, mida muinasjutus emad alati oma poegadele kaasa panevad, kui nad laia ilma õnne otsima lähevad, ja mis neid kaua kaua toidab. Tegelikult see ongi lihtsalt sai ja enamasti on seal ka mingi väike täidis sees, nt ploomimoos. Aga mina sõin minisaiakesi vaniljekastmes ja ma jätsin selle meelega siin tšehhi toitude reas viimaseks, sest see oli minu vaieldamatu lemmik. Ei kujuta ettegi, et see nii hea võib olla - sai (ilma täidiseta kusjuures, seepärast ma natuke nimes kahtlengi) ujumas vaniljekastmes ja kõrval igaks juhuks veel kannuke vaniljekastmga, kui ma peaks oma saia uputada tahtma. Eks ma muidugi uputasin ka:D. Sai ise oli nii pehme ja suussulav, et see oli lausa midagi enamt kui sai.
Tegu on võibolla rohkem sellise koduse söögiga, sest restoranide menüüs ma seda peale esimest külastust, hiljem kahjuks enam ei kohanud. Ütlesin tookord kelnerile, et mina sooviksin seda sööki ja tema küsis, et kas normaalses suuruses või magustoiduna. Ma sattusin segadusse ja ütlesin, et eee, ääää, ma ei tea. Tema siis ütles, et olgu, tema teab. Mina küsisin, et kas normaalses suuruses jah? Tema ütles, et muidugi. Oligi päris normaalses suuruses, nautisin ja ägisesin pärast mõnda aega.
Ehkki te olete juba ilmselt aru saanud, et meile väga meeldis Tšehhi ja me soovitame kõigil, kes äkki pole seal veel käinud, kindlasti minna, siis tšehhi kööki soovitame me veel eraldi:D. No paari lisakiloga peab ka kahjuks arvestama, aga eks kodus saab siis pärast rohkem suppi süüa. Elagu Tšehhi!
Lisa kommentaar