Ookean supitaldrikus
–
Mõtlesin, et alustan täna üldse sellest, mis koht see meie praegune peatuspaik Elblag on. Elblag on umbes Tartu suurune linnake, mis asub Põhja-Poolas Elblagi jõe ääres Gdanski "lähedal" (50 km). Linnaõigused sai Elblag 1246 ja Elblag kuulus ka hansalinnade hulka. Linn on käinud erinevate riikide
vahel käest kätte ning veel kuni 1945. aastani oli Elblag Saksamaa koosseisus.
Kui meie nimetame linna puhtas eesti keeles Elblaagiks, siis nime tegelik
hääldus on midagi Elblongi ja Elblougi vahepealset. Kui poolakad ise mistahes keelses jutus seda linnanime mainivad, siis mul on ikka täitsa mitu korda jupp aega läinud, et aru saada, aaa, nad räägivad Elblagist.
Elblag on eelkõige tuntud Elblagi kanali poolest, mida peetakse üheks seitsmest Poola imest. Kuna ma pole seda veel täpselt ei näinud ega kogenud, siis ma ei tea täpselt, kuidas see insener-tehniline ime töötab, aga piki kanalit sõidavad laevad, mis siis vahepeal sõidavad vees ja vahepeal kuival maal ja siis jälle vees. Aga selle me proovime selle millalgi ise ära, siis tean täpsemalt, millega tegu.
Elblag on eelkõige tuntud Elblagi kanali poolest, mida peetakse üheks seitsmest Poola imest. Kuna ma pole seda veel täpselt ei näinud ega kogenud, siis ma ei tea täpselt, kuidas see insener-tehniline ime töötab, aga piki kanalit sõidavad laevad, mis siis vahepeal sõidavad vees ja vahepeal kuival maal ja siis jälle vees. Aga selle me proovime selle millalgi ise ära, siis tean täpsemalt, millega tegu.
Meid seob Elblagiga see, et Meelise töökoht asub siin.
Oleg, kes teab kõike Elblagist ja ägedatest kohtadest siin lähedal, vedas meid
Tolkmickos oli juba silmaga näha, et seal eemal on Kaliningrad. Hetkeliselt on veidi hirmutav seda vaadata, aga no see hirm kaob kohe. Me oleme ju koguaeg üle Narva jõe vaadanud või silmadega Peipsi teist kallast püüdnud ja seda ilma suurema hirmuta.
Tolkmickost üle lahe paistab pikk ja kitsas maariba, mida nimetatakse Visla sääreks. Säär eraldab Visla lahte Gdanski lahest ja osa säärest kuulub Poolale ning teine osa on juba Kaliningrad. Geograafiliselt asub Venemaa kõige läänepoolsem punkt Visla säärel. Üle lahe paistab ka Krynica Morska, mis pidada olema väga populaarne kuurort. Sinna saab ja tasubki Tolkmickost laevaga sõita. Kuurort on nimelt nii popp, et sinna autoga sõites võib vabalt juhtuda, et sa kammid ja kammid ringi, aga ei leia terves linnas ainsatki vaba parkimiskohta ja pead otsa ringi pöörama. Laevaga minnes, aga parkida pole vaja ja saab kindla peale linnakest uudistama minna. Selle laevasõidu olen vähemalt mina oma mõttesse juba planeerinud.
eile mereäärde. Täpsemalt külastasime Elblagist veidi põhja pool asuvat
Tolkmickot. Rahvaarvult on see nagu Märjamaa alev, aga tegelikult tundus pisikese külakesena, kus esmapilgul peaaegu mitte midagi ei ole. Aga seal oli meri ja sadam ja otse rannal oli restoran Fregata, kus Olegi sõnul pidi pakutama väga head kalasuppi ja üldse häid kalaroogi. Ilm polnud just kiita, aga saime muulil jalutada ja ennast mereääres nö positsioneerida. Mulle väga meeldib ennast võõrastes kohtades positsioneerida või nö maakaardi peale mõelda. Et kui mina praegu seisan siin niimoodi, siis, mis jäävad minust põhja ja lõunasse või lihtsamalt öeldes, et mis on paremal, vasakul, ees ja taga. 
Tolkmickost üle lahe paistab pikk ja kitsas maariba, mida nimetatakse Visla sääreks. Säär eraldab Visla lahte Gdanski lahest ja osa säärest kuulub Poolale ning teine osa on juba Kaliningrad. Geograafiliselt asub Venemaa kõige läänepoolsem punkt Visla säärel. Üle lahe paistab ka Krynica Morska, mis pidada olema väga populaarne kuurort. Sinna saab ja tasubki Tolkmickost laevaga sõita. Kuurort on nimelt nii popp, et sinna autoga sõites võib vabalt juhtuda, et sa kammid ja kammid ringi, aga ei leia terves linnas ainsatki vaba parkimiskohta ja pead otsa ringi pöörama. Laevaga minnes, aga parkida pole vaja ja saab kindla peale linnakest uudistama minna. Selle laevasõidu olen vähemalt mina oma mõttesse juba planeerinud.
Ega me sel päevast merest ja muulist kaugemale jõudnudki. Vihma hakkas sadama ja seadsime sammud Fregatasse. Kui kuskil menüüs kalasupp juba on, siis mina selle alati ka tellin. Ma lihtsalt armastan kalasuppi. Ja Oleg oli ka ju öelnud, et supi pärast tasub Tolkmickosse minna, seega minul polnud kahtlustki, mida võtta ja tellisin kalasupi.
Meelis võttis zapiekanka, mis võib öelda, on poola traditsioonilline roog. See on erineva kattega suur ahjuvõileib. Kui meie paneme ahju kattega saiaviilud, siis zapiekanka on pool saia :D. Lapsed võtsid pitsat. Kuna menüü oli ainult poolakeelne, siis võttis ka pitsade juures veidi aruramist, kas pitsade nimekirjas olev "Spagetti" on ikka pitsa või hoopis spagetid või pitsa spagettidega. Etteruttavalt olgu öeldud, et see oli pitsa, ilma spagettideta.
Meelis võttis zapiekanka, mis võib öelda, on poola traditsioonilline roog. See on erineva kattega suur ahjuvõileib. Kui meie paneme ahju kattega saiaviilud, siis zapiekanka on pool saia :D. Lapsed võtsid pitsat. Kuna menüü oli ainult poolakeelne, siis võttis ka pitsade juures veidi aruramist, kas pitsade nimekirjas olev "Spagetti" on ikka pitsa või hoopis spagetid või pitsa spagettidega. Etteruttavalt olgu öeldud, et see oli pitsa, ilma spagettideta.
Olemine oli äärmiselt õdus - väljas sadas vihma ja hall meri loksus akna taga. Sees oli soe ja mõnus. Ja siis pidin ma tooli pealt maha kukkuma, sest saabus minu supp, mis oli väiksemat sorti silmapesukausi mõõtmetes. Suppi oli seal minu meelest mitte taldrikutäis, vaid pool potitäit. Ma olin nii lummatud. See oli Supp suure algustähega. See oli nagu ookean. See paistis läbi ja ookeani põhjas oli näha kõiksugu põnevaid mereelukaid, mida võiski uurima jääda. Iga kord lusikaga ookeani põhjast midagi välja kaevates, pilt jälle muutus. See oli kõige ägedam kalasupp üldse:).
Ka teiste tellitud toitudel polnud viga. Pitsad olid kindlasti hiiglastele mõeldud või hiiglaste poolt tehtud, sest no need olid ka ülemõistuse suured. Mina sõin supi väikeste vahepealsete hingetõmbepausidega ära ja olin kogemuse ja maitse eest väga tänulik, aga pitsadest pidime arvestatava hulga kaasa võtma, kuna kellelegi mitte midagi enam sisse ei mahtunud.
Igatahes, kui te peaksite siiakanti sattuma, siis restoran Fregata Tolkmickos väärib külastamist ja kalasupp proovimist. Ja ega selle supiga meie Tolkmicko seiklus eile lõppeski, kuna vihma sadas endiselt ja seega jätsime me vanalinna külastuse järgmiseks korraks.
Lisa kommentaar