Eelroogade kuningas ja teised hurmavad maitsed
–
Vahepeal on kirjutamisesse pea nädalane paus jäänud, kuna oleme lihtsalt oma tavalist elu elanud - Meelis käib tööl ja meie püüame oma päevi sisukamaks muuta koertega jalutades ümbrust uudistades, mänguväljakutel ja basseinis käies. Kõlab peaaegu nagu unistus, aga tegelikult oleme me väga tüdinenud ja ootame pikisilmi, et oleks meil juba kodu, oleks meil mõni oma asi - raamat, kohvimasin, pidžaama, või mida keegi siis parajasti igatseb. Ja kõige rohkem tahaks vist lihtsalt vabadust, vabadust üheskoos ja üksi olla.
Aga muidugi ma lausa pean kirjutama sellest, et me oleme vahepeal jälle hurmavaid maitseelamusi saanud. Kui ise süüa teha ei saa, siis on see õhtune väljas söömas käimine ikkagi päeva nael ja kirss tordil. Sageli käime me oma hotelli restoranis - hea ja lihtne, me juba teame, mis menüüs on ja mida me täna tahame. Jaguneme selles osas kaheks: ühed, olles midagi maitsvat proovinud, jäävadki seda tellima, ja teised, kes tahaks koguaeg uusi ja äkki veel paremaks osutuvaid maitseid proovida.
Eelmainitud hotellirestoranis on esindatud hulk poola köögi parimaid palasid. Kas need meile meeldivad? Jah, väga.
Poola köögi eelroogade kuningas on tartar, millega meil varasemalt väga suhet polnud, aga mida mina ja eriti Lisete oleme siin väga armastama hakanud. See on siis see maitsestatud toores veiseliha toore muna ja mõningate
Poola köögis on üldse päris palju head liha. Mina väga suur lihasõber pole. Mulle täitsa piisab, kui korra nädalas liha süüa ja ülejäänud aja eelistan midagi muud.
Aga Meelis armastab see eest ainult liha :D. Tema üks uus avastus on näiteks žeberka, mis on mehine tükk suitsutatud ribi. Kui mehine täpselt, sõltub söögikohast. Olen kuulnud, et vahel on žeberka terve taldriku suurune ja laiutab veel üle ääregi.
Oleg on meile Elblagi osas ära rääkinud kõik kohad, kus ta ise käinud on ja mida ta soovitab. Üks söögikoht mida ta soovitas, oli Elblagi vanalinnas asuv itaalia restoran Amore Mio. Olemegi seal nüüd juba kaks korda käinud ja no meile ka väga meeldib. Õueosa jätab tavalise normaalse välikohviku mulje. Tavaline pole ainult see, et õues istudes on sinust vaid paari meetri kaugusel Elblagi vanalinna väravatorn ja sa saad nii muuseas jälgida, kuidas inimesed iga ilmaga voorivad torni ja pagaripoisi kuju vaatama, teevad pilti ja on rõõmsad. Restoranis sees on aga valged laudlinad ja kuldsed salvrätihoidjad ning päris peen atmosfäär.
Restorani omanik on itaallane, kes pidada restoranis pea koguaeg kohal olema, ringi käima ja inimestega juttu rääkima. Täna me nägime oma
Poola tasub sööma tulla küll.
Pierogid nt on meie suured lemmikud juba varasematest Poola külastustest.
Ehkki koguaeg rõhutatakse, et need ei ole pelmeenid, siis olgu saladuskatte all öeldud, et mina kirjeldaksin neid ikka kui erinevate täidistega väga häid
pelmeene.Poola köögi eelroogade kuningas on tartar, millega meil varasemalt väga suhet polnud, aga mida mina ja eriti Lisete oleme siin väga armastama hakanud. See on siis see maitsestatud toores veiseliha toore muna ja mõningate
lisanditega. Eks ma ise ka imestan, et see Lisetele maitseb ja vahel satuvad
ka ettekandjad segadusse, et mida see laps ikka tahab. Eriti naljaks oli korra see, et kui meie ütlesime tartar, siis ettekandja küsis: "Tatar?", mis hiljem uuesti menüüd lugedes selguski olevat poolakeelne sõna eelroogade kuninga kohta. Meil aga seostus see ikkagi pigem tatraga ja püüdsime ettekandjale selgeks teha, et tatart me ei soovi :D.Tartari kohta poola köögis võib lugeda veel, et üldiselt on traditsiooniliselt tegu pigem peotoiduga ja traditsiooniliselt on seda söödud koos viinaga ja talvel.
Aga Meelis armastab see eest ainult liha :D. Tema üks uus avastus on näiteks žeberka, mis on mehine tükk suitsutatud ribi. Kui mehine täpselt, sõltub söögikohast. Olen kuulnud, et vahel on žeberka terve taldriku suurune ja laiutab veel üle ääregi.
Restorani omanik on itaallane, kes pidada restoranis pea koguaeg kohal olema, ringi käima ja inimestega juttu rääkima. Täna me nägime oma
silmaga, et nii see tõepoolest on. Ka meiega vahetas ta mõned sõbralikud viisakused, aga tüüpiliste eestlastena keskendusime me hoobilt söömisele iga kord, kui ta jälle meile lähenema hakkas, sest me ei oska väga võõrastega rääkida või ei taha või on lihtsalt mugavam oma taldrikut põrnitseda.
Minu rõõmuks on selles restos palju mereandidega roogasid ja need kavatsen ma ajajooksul kõik ära proovida :). Siiani olen proovinud risotot tomatikastme ja mereandidega ja täna sõin musta kalmaaripastat mereandidega. Mõlemad olid üle prahi ehk siis tegelikult väga head. Ülejäänud pere on teinud traditsioonilisemad valikud nagu pasta bolognese ja pasta carbonara ning neidki väga kiitnud. Ja latte on seal restos suurem seninähtutest :)Poola tasub sööma tulla küll.
Lisa kommentaar