Lõpuks Krakowis 2 ehk Wielkanoc
–
Wielkanoc ehk ülestõusmispühad on Poolas üks olulisemaid pühasid. Ma just mõtlesin, et ma olen seda sama ilmselt ka jõulude ja veel mõne püha kohta kirjutanud. Aga kuidagi on nii, et kui mõni püha lähenema hakkab ja me sellest näiteks poola keele tunnis räägime ning ma ise infot otsin, siis ikkagi selgub, et see on kohe kindlasti üks tähtsamaid pühasid, kui mitte see kõige tähtsam:D.
Aga Wielkanoc on tõesti tähtis püha. Eelmisel aastal Elblagis elades ma seda linnapildis ei näinud, aga no ju me ei käinud siis õigel ajal väljas, aga sel aastal Krakowis võis oma silmaga näha, et Wielkanoc on lisaks tähtis olemisele ka rõõmus ja väga armastatud püha.
Wielkanociga käivad kaasas ka oma väga kindlad kombed. Enne ülestõusmispühi tuleb kindlasti kodus korralik suurpuhastus teha ja korralik tähendab siis ikka, et ka kõik kapid, sahvrid ja muud nurgatagused tuleb ära koristada. Kindlasti tuleb aknaid pesta. Seda, et inimesed pesevad aknaid, märkasin ma tänavapildis ka. Mu poola keele õpetaja Daria rääkis, et aknaid pestakse sellepärast, et siis Jeesus näeb sind ning et see on tõesti väga oluline inimestele. Kord, kui tema vanaema oli enne Wielkanoci ise väga haige, siis asus ta ikkagi akende kallale. Pere ütles talle, et vanaema, jätame õige sel korral aknapesu vahele, aga vanaema oli sellele kategooriliselt vastu, sest Jeesus näeb ka seda, kui aknad pesemata on. Aknad pestigi ära.
Ehk siis kõik majad Poolas lüüakse enne ülestõusmispühi läikima. Ka meie koristasime oma kodus jõudu mööda ja lisaks tavapärasele puhastusele said ka mõned kapid korda ja ühe korruse aknad pestud.
Enne Wielkanoci on tegelikult veel palmipuudepüha. Poolas on palmidega veidi kehvasti ja seega kas meisterdatakse ise või ostetakse tuppa sellised palmi aseained. Need võivad tehtud olla õlgedest, kuivatatud lilledest, kunstlilledest, sulgedest ja millest kõigest veel. Igal juhul ilmuvad need mõnda poodi ja pigem turulettidele enne palmipuudepüha ja pärast kaovad ning teevad Wielkanoci ajaks ruumi vabaks pajuokstele, nartsissidele, kollastele kunstlilledele ja muule. Ka meil oli sel aastal see palm toas ja on tegelikult ikka veel. Võimalik, et selle oleks juba ammu pidanud ära viskama, aga seda kommet ma ei tea täpselt. Igal juhul võib üldistavalt öelda, et enne palmipuude ja ülestõusmispühi näeb inimesi tänaval ja poeparklates "palmiokste" ja koristusvahenditega (harjad, kühvlid, aknepesutarvikud jmt).
Ehk siis kõik majad Poolas lüüakse enne ülestõusmispühi läikima. Ka meie koristasime oma kodus jõudu mööda ja lisaks tavapärasele puhastusele said ka mõned kapid korda ja ühe korruse aknad pestud.
Enne Wielkanoci on tegelikult veel palmipuudepüha. Poolas on palmidega veidi kehvasti ja seega kas meisterdatakse ise või ostetakse tuppa sellised palmi aseained. Need võivad tehtud olla õlgedest, kuivatatud lilledest, kunstlilledest, sulgedest ja millest kõigest veel. Igal juhul ilmuvad need mõnda poodi ja pigem turulettidele enne palmipuudepüha ja pärast kaovad ning teevad Wielkanoci ajaks ruumi vabaks pajuokstele, nartsissidele, kollastele kunstlilledele ja muule. Ka meil oli sel aastal see palm toas ja on tegelikult ikka veel. Võimalik, et selle oleks juba ammu pidanud ära viskama, aga seda kommet ma ei tea täpselt. Igal juhul võib üldistavalt öelda, et enne palmipuude ja ülestõusmispühi näeb inimesi tänaval ja poeparklates "palmiokste" ja koristusvahenditega (harjad, kühvlid, aknepesutarvikud jmt).
Meie pühad möödusid sel aastal Krakowis ja see on oluliselt usklikum linn kui Gdansk. Tõsi, Krakow on äärest ääreni täis turiste ja üliõpilasi, aga ometi oli linnapildis näha hulganisti Wielkanoci tähistavaid inimesi. Kuidas me nad ära tundsime, sellest mõne hetke pärast.
Krakowis on 134 kirikut. Ma ei leidnudki, kui palju neid Gdanskis on, kindlasti ka palju, aga mitte nii palju. Krakowis, vähemalt vanalinna osas ja ümber selle, on justkui iga paari sammu tagant kirik. Kui sa tänaval ühe kiriku ees seisad, siis sa näed juba eemal järgmist ja veel järgmist ja võibolla veel ühte. Gdanskis see päris nii ei ole. Ka oli Krakowi tänavapildis, vähemalt pühade ajal, aga tegelikult ma arvan, et on ka igapäevaselt, näha tõttavaid vaimulikke ja rahulikult kulgevaid nunnasid. Krakowis juhtusime nägema ka päris-päris mitut kloostrit, mis oli jälle huvitav. Gdanskis on ka mõned kloostrid küll, aga kui ise infot ei otsi, siis neid ka ei märka ega leia.
Krakowi vanalinn oli minu jaoks täielikult apteeker Melchiori linn ehk siis kitsad äridega palistatud tänavad, kirikud, kloostrid, hämarad nurgatagused ja kangialused, mis viivad sind, kes teab kuhu. Igal majal on oma saladus ja pikk ajalugu. Krakowil ongi vana vanalinn, sest sõjas see suurt kannatada ei saanud ja see ilmselt ongi tõesti ka Melchiori aegse Tallinna moodi.
Krakowis on 134 kirikut. Ma ei leidnudki, kui palju neid Gdanskis on, kindlasti ka palju, aga mitte nii palju. Krakowis, vähemalt vanalinna osas ja ümber selle, on justkui iga paari sammu tagant kirik. Kui sa tänaval ühe kiriku ees seisad, siis sa näed juba eemal järgmist ja veel järgmist ja võibolla veel ühte. Gdanskis see päris nii ei ole. Ka oli Krakowi tänavapildis, vähemalt pühade ajal, aga tegelikult ma arvan, et on ka igapäevaselt, näha tõttavaid vaimulikke ja rahulikult kulgevaid nunnasid. Krakowis juhtusime nägema ka päris-päris mitut kloostrit, mis oli jälle huvitav. Gdanskis on ka mõned kloostrid küll, aga kui ise infot ei otsi, siis neid ka ei märka ega leia.
Krakowi vanalinn oli minu jaoks täielikult apteeker Melchiori linn ehk siis kitsad äridega palistatud tänavad, kirikud, kloostrid, hämarad nurgatagused ja kangialused, mis viivad sind, kes teab kuhu. Igal majal on oma saladus ja pikk ajalugu. Krakowil ongi vana vanalinn, sest sõjas see suurt kannatada ei saanud ja see ilmselt ongi tõesti ka Melchiori aegse Tallinna moodi.
Poolas ei ole suur reede vaba päev, vaid vaba on hoopis ülestõusmise järgne esmaspäev. Aga koos esmaspäevaga on see igal juhul dlugi ehk pikk nädalavahetus ja pikad nädalavahetused poolakatele meeldivad. No kellele ei meeldiks? Alati uuritakse, mis plaanid kellelgi pikaks nädalavahetuseks on ja mida pikal nädalavahetusel tehti.
Linnapildis ei ole väga munadepühade dekoratsioone märgata. Jah, mõned lillepoed ja pagariärid on munade ja jänkudega kaunistatud, aga mingit massihullust ei ole. Toidukauplustes on muidugi ka šololaadimune, -jäneseid ja -kanakesi saadaval. Ma arvan, et sellist kevadehõngu pajutibude, nartsisside ja roheliste okste näol siiski koju viiakse ja mitte vähe, sest neid müüakse turulettidel ja poe esistel palju. Ja inimesed liiguvad täval kodupoole koos oksavihkude ja kottidest paistva rohelisega.
Linnapildis ei ole väga munadepühade dekoratsioone märgata. Jah, mõned lillepoed ja pagariärid on munade ja jänkudega kaunistatud, aga mingit massihullust ei ole. Toidukauplustes on muidugi ka šololaadimune, -jäneseid ja -kanakesi saadaval. Ma arvan, et sellist kevadehõngu pajutibude, nartsisside ja roheliste okste näol siiski koju viiakse ja mitte vähe, sest neid müüakse turulettidel ja poe esistel palju. Ja inimesed liiguvad täval kodupoole koos oksavihkude ja kottidest paistva rohelisega.
Kirikusse minevaid või kirikust tulevaid inimesi nägime me kogu pühade aja. Vähemalt me eeldasime nende viisakate-poolpidulike riiete järgi, et neil just see tee jalge all on ja kuna kirikuid oli tõesti palju, siis oli näha ka, kuidas kirikute ustest sisse ja välja vooriti.
Kirikud olid üldiselt pühade ajal turistkülastajatele suletud, aga koguduse liikmetele vist ööpäevaringselt avali. Kuna meile öeldi ka, et kirikud on üldiselt suletud, aga palvetamiseks on väike eesosa lahti. Ja et keegi ei kontrolli, ja no kuidas saakski seda kontrollida, kas sa palvetad. Ja nii me hüppasime ka siiski korraks kirikust läbi - raekoja platsil asuvast Basylika Mariackast. Selline rahvahulk vooris uksest sisse ja välja, et liitusime lihtsalt massiga. Hoidsime viisakalt ukse juures seina lähedale ja vaatasime ringi. Imeilus kirik ja megapalju rahvast ning silmasime ka põhivaatamisväärsust - hiigelsuurt lahtikäivat altarit. Ühel hetkel nägin ma ka pisikest sildikest, et võõrad, ärge siit edasi minge ja ärge pilti tehke. Loomulikult ei märganud keegi neid silte ja pildistati täiega ning muidugi läksid turistid ka oma alast tublisti kaugemale. Meie tõesti vaatasime viivuks ja pressisime siis ennast välja tagasi, ei tahtnud teiste inimeste pühadesse tikkuda. Reede õhtul linnapeal sattusime juhuslikult ka ühe rongkäigu peale. See oli selline pigem pisike rongkäik, ilmselt 1-2 kiriku oma näiteks, ma pakun. Aga politseijõud olid väljas ja tänav kinni pandud ning liiklus ümber suunatud. Rivi esiosa oli süsteemne, paar vaimulikku, suurt risti oma õlgadel kandvad mehed, väikesed kirikuriietes poisid ja noored, kellest ma eeldan, et nad olid skaudid ja gaidid ning nunnad. Ja siis rongkäigu tagumises osas tulid tavalised inimesed. Rongkäik peatus aegajalt ja tegi mingeid toiminguid ning vaimulik rääkis. Ühes kohas panid nad risti püsti ja rääkisid veel ning seejärel läksid laiali. Ma tean küll., et see kõik oli traditsiooniline kristlik tegevus ka tänapäeval, aga ometi tundus ka see pimeduse varjus toimunud rongkäik natuke nagu midagi saladuslikku ja müstilist Melchiori aegadest.
Laupäeval oli linna peal hommikust õhtuni näha imeilusate korvidega inimesi - vanu ja noori, mehi ja naisi. Need on Wielkanoci korvid. Inimesed ise komplekteerivad korvid toidupoolisega ja siis viivad need laupäeval kirikusse õnnitsamisele. Pärast kirikus käiku viiakse need korvid koju tagasi ja minu meelest süüakse korvis olnud õnnistatud toit ära. Kuna mõnedel inimestel oli näha käes ka mitu korvi, siis ma eeldan, et teine korv võis olla nt vanaema või naabrite või kellegi jaoks, kes ise kirikusse minna ei saanud. Või on teine korv kellelegi kingituseks.
Korve on erinevas suuruses ja erineva välimusega, aga sees peaks seal üsna sarnased asjad olema. Korvi pannakse mune, vorsti, leiba, soola, kook, mädarõigas ja võibolla veel midagi omal soovil. Iga toit sümboliseerib midagi kindlat seoses kristlusega. Kõik need asjad pannakse korvi ning korv kaunistatakse okste ja lilledega.
Pühapäeva hommikul käiakse kirikus missal ja peale seda saab pere kokku ning sööb üheskoos hommikust. Süüakse mune, žurekit (see on üks supp), valget vorsti ja mingit sorti kooki.
Seda konkreetset valget vorsti müüakse poodides ainult ülestõusmispühade aegu. Meie ostsime ka seda vorsti ja tegime oma aias selle aasta esimese grilli ning grillisime ka seda vorsti. Ma ütleks, et vorst oli tugevalt ürdimaitseline, aga üldse mitte halb.
Pühademagusana süüakse üldiselt kas mazurekit, mis on üks kook või babkat, mis on keeks. Aga iga pere võib vastavalt oma soovile ja traditsioonile ka mõne muu pühadekoogi teha.
Meie leidsime Krakowi pagariärist ka nii mazureki kui babka ja muidugi võtsime need pühade puhul proovimiseks. Keeks oli nagu üks hea keeks ikka. Mazurek, mida me pole varem proovinud, meenutas kõige enam meie aleksandri kooki, aga päris sama see polnud. Aleksandri koogil on minu mälu järgi kõva põhi, aga mazurek on üleni pehme.
Poolakas värvivad mune ka, tavaliselt peenikese pintsliga. Värvitud mune kutsutakse pisankiks. Mune nad ei koksi. Kui albaanlased poola keele tunnis rääkisid, et nemad koksivad mune, siis poola keele õpetaja ütles, et ei nemad küll ei koksi ja küsis üsna hämmastunult "Aga mis põhjusel te seda teete?":D
Kirikud olid üldiselt pühade ajal turistkülastajatele suletud, aga koguduse liikmetele vist ööpäevaringselt avali. Kuna meile öeldi ka, et kirikud on üldiselt suletud, aga palvetamiseks on väike eesosa lahti. Ja et keegi ei kontrolli, ja no kuidas saakski seda kontrollida, kas sa palvetad. Ja nii me hüppasime ka siiski korraks kirikust läbi - raekoja platsil asuvast Basylika Mariackast. Selline rahvahulk vooris uksest sisse ja välja, et liitusime lihtsalt massiga. Hoidsime viisakalt ukse juures seina lähedale ja vaatasime ringi. Imeilus kirik ja megapalju rahvast ning silmasime ka põhivaatamisväärsust - hiigelsuurt lahtikäivat altarit. Ühel hetkel nägin ma ka pisikest sildikest, et võõrad, ärge siit edasi minge ja ärge pilti tehke. Loomulikult ei märganud keegi neid silte ja pildistati täiega ning muidugi läksid turistid ka oma alast tublisti kaugemale. Meie tõesti vaatasime viivuks ja pressisime siis ennast välja tagasi, ei tahtnud teiste inimeste pühadesse tikkuda. Reede õhtul linnapeal sattusime juhuslikult ka ühe rongkäigu peale. See oli selline pigem pisike rongkäik, ilmselt 1-2 kiriku oma näiteks, ma pakun. Aga politseijõud olid väljas ja tänav kinni pandud ning liiklus ümber suunatud. Rivi esiosa oli süsteemne, paar vaimulikku, suurt risti oma õlgadel kandvad mehed, väikesed kirikuriietes poisid ja noored, kellest ma eeldan, et nad olid skaudid ja gaidid ning nunnad. Ja siis rongkäigu tagumises osas tulid tavalised inimesed. Rongkäik peatus aegajalt ja tegi mingeid toiminguid ning vaimulik rääkis. Ühes kohas panid nad risti püsti ja rääkisid veel ning seejärel läksid laiali. Ma tean küll., et see kõik oli traditsiooniline kristlik tegevus ka tänapäeval, aga ometi tundus ka see pimeduse varjus toimunud rongkäik natuke nagu midagi saladuslikku ja müstilist Melchiori aegadest.
Laupäeval oli linna peal hommikust õhtuni näha imeilusate korvidega inimesi - vanu ja noori, mehi ja naisi. Need on Wielkanoci korvid. Inimesed ise komplekteerivad korvid toidupoolisega ja siis viivad need laupäeval kirikusse õnnitsamisele. Pärast kirikus käiku viiakse need korvid koju tagasi ja minu meelest süüakse korvis olnud õnnistatud toit ära. Kuna mõnedel inimestel oli näha käes ka mitu korvi, siis ma eeldan, et teine korv võis olla nt vanaema või naabrite või kellegi jaoks, kes ise kirikusse minna ei saanud. Või on teine korv kellelegi kingituseks.
Korve on erinevas suuruses ja erineva välimusega, aga sees peaks seal üsna sarnased asjad olema. Korvi pannakse mune, vorsti, leiba, soola, kook, mädarõigas ja võibolla veel midagi omal soovil. Iga toit sümboliseerib midagi kindlat seoses kristlusega. Kõik need asjad pannakse korvi ning korv kaunistatakse okste ja lilledega.
Pühapäeva hommikul käiakse kirikus missal ja peale seda saab pere kokku ning sööb üheskoos hommikust. Süüakse mune, žurekit (see on üks supp), valget vorsti ja mingit sorti kooki.
Seda konkreetset valget vorsti müüakse poodides ainult ülestõusmispühade aegu. Meie ostsime ka seda vorsti ja tegime oma aias selle aasta esimese grilli ning grillisime ka seda vorsti. Ma ütleks, et vorst oli tugevalt ürdimaitseline, aga üldse mitte halb.
Pühademagusana süüakse üldiselt kas mazurekit, mis on üks kook või babkat, mis on keeks. Aga iga pere võib vastavalt oma soovile ja traditsioonile ka mõne muu pühadekoogi teha.
Meie leidsime Krakowi pagariärist ka nii mazureki kui babka ja muidugi võtsime need pühade puhul proovimiseks. Keeks oli nagu üks hea keeks ikka. Mazurek, mida me pole varem proovinud, meenutas kõige enam meie aleksandri kooki, aga päris sama see polnud. Aleksandri koogil on minu mälu järgi kõva põhi, aga mazurek on üleni pehme.
Poolakas värvivad mune ka, tavaliselt peenikese pintsliga. Värvitud mune kutsutakse pisankiks. Mune nad ei koksi. Kui albaanlased poola keele tunnis rääkisid, et nemad koksivad mune, siis poola keele õpetaja ütles, et ei nemad küll ei koksi ja küsis üsna hämmastunult "Aga mis põhjusel te seda teete?":D
Esmaspäev peale ülestõusmispühi on Poolas vaba päev ja tehakse täpselt seda, mida ise tahetakse. Tegelikult on sel päeval üks vana traditsioon ka, mis pidada küll külades veel elama, aga linnas ma pole selles vallas midagi ekstreemset näinud. Esmaspäeval on Śmigus-dyngus. Sel päeval peetakse, või vähemasti on rahvatarditsioonide kohaselt peetud, üle kogu maa veesõdu. Sel päeval on täiesti okei tänaval veepüssiga vehkida ja võõraid pritsida või kellelegi kas või terve ämber vett kaela valada. Traditsiooniliselt on see rohkem selline poisid-pritsivad-tüdrukuid päev olnud, aga tegelikult võib igaüks keda tahes pritsida. See on aga hetkel siiski selline kaduv komme. Krakowis nägin ma sel päeval paari veepüstoliga lapsukest.
Üldiselt on ülestõusmispühad Poolas rõõmsad ja sel aastal olid need veel ka nii suvised, kui üldse said olla. Krakowis oli iga päev umbes +28 kraadi, päike paistis, kõik õitses. Puudel on juba suured lehed ja ka muru on täiesti roheline. Inimesed lihtsalt jalutasid ringi, rääkisid juttu, istusid pargipinkidel ja nautisid olemist. Kevad on niiiiii äge!
Lisa kommentaar