Kuningatest ja katedraalidest
–
Poolas on kuidagi nii vahvalt juhtunud, et tervelt kaks pikka puhkenädalavahetust on sattunud sellesse "kohe algab suvi" aega. Alles ju oli Wielkanoc ja sealt vaid kaks nädalat hiljem tuli juba majowka. Seda viimast võiks meie mõistes maipühadeks kutsuda.
1. mail on töörahvapüha, mis on Poolas vaba päev. 2. mai on Poola lipu päev, aga see ei ole ametlikult vaba päev. 3. mai on põhiseadusepäev ja see on ka vaba päev. Enamikel inimestel on kõik need kolm päeva järjest vabad. Ja sinna otsa sai sel aastal veel ka kenasti niigi vaba pühapäeva lisada, seega pikk nädalavahetus missugune! Tõsi, kuna poed olid 2. mail siiski lahti, siis päris kõik inimesed pikki pühi pidada ei saanud.
1. mail on töörahvapüha, mis on Poolas vaba päev. 2. mai on Poola lipu päev, aga see ei ole ametlikult vaba päev. 3. mai on põhiseadusepäev ja see on ka vaba päev. Enamikel inimestel on kõik need kolm päeva järjest vabad. Ja sinna otsa sai sel aastal veel ka kenasti niigi vaba pühapäeva lisada, seega pikk nädalavahetus missugune! Tõsi, kuna poed olid 2. mail siiski lahti, siis päris kõik inimesed pikki pühi pidada ei saanud.
Nagu ma kõigi pühade puhul kirjutan, siis nüüd pean taaskord ütlema, et majowka on Poola kõige armastatum püha. Üldiselt sõidavad inimesed siis ringi, käivad üksteisel külas ja kindlasti grillivad. Majowka on suvehooaja algus ja peale seda läheb õige elu käima.
Poola keele õpetaja ütles, et hotellidel ja külaliskorteritel on kõige kallimad hinnad just majowka ajal. Njah, seda saime ise ka tunda ja ka seda, et kui jääd majutuse broneerimisega hiljemaks, ega siis polegi enam midagi valida.
Meie olime majowka ajal paar päeva Poznanis. Kuna Luisel oli ja on ikka veel eksamite aeg, siis tema jäi koju õppima ja karvane meeskond teda toetama. Küll aga saabus just maipühadeks meile külla minu vend Mehis ning tema tuli meiega ka Poznanisse.
Poola keele õpetaja ütles, et hotellidel ja külaliskorteritel on kõige kallimad hinnad just majowka ajal. Njah, seda saime ise ka tunda ja ka seda, et kui jääd majutuse broneerimisega hiljemaks, ega siis polegi enam midagi valida.
Meie olime majowka ajal paar päeva Poznanis. Kuna Luisel oli ja on ikka veel eksamite aeg, siis tema jäi koju õppima ja karvane meeskond teda toetama. Küll aga saabus just maipühadeks meile külla minu vend Mehis ning tema tuli meiega ka Poznanisse.
Poznan asub täpselt poole peal Varssavi ja Berliini vahelisel sirgjoonel. Kui taas kasutada seda "Poola riik kui kell" ettekujutust, siis Poznan on kella 9 peal, aga mitte riigi äärealal, vaid rohkem keskmaa suunas.
Me oleme Poznanis varem korra käinud, veetnud seal umbes pool päeva ja ühe öö, kui olime eelmisel suvel teel Tšehhi. Sellest poolest päevast jätkus täpselt nii palju, et uurisime eriti põhjalikult läbi raekojaplatsi ja veidike selle ümbrust ning lahkusime tundega, et siia tuleb tagasi tulla.
Kui majowka ajaks reisisihtkohta otsisin, siis jäi Poznan jälle ühe variandina ette ning otsus langeski lõpuks Poznani kasuks, kuna seal oli veel palju avastada ja see ei ole Gdanskist megakaugel.
Me oleme Poznanis varem korra käinud, veetnud seal umbes pool päeva ja ühe öö, kui olime eelmisel suvel teel Tšehhi. Sellest poolest päevast jätkus täpselt nii palju, et uurisime eriti põhjalikult läbi raekojaplatsi ja veidike selle ümbrust ning lahkusime tundega, et siia tuleb tagasi tulla.
Kui majowka ajaks reisisihtkohta otsisin, siis jäi Poznan jälle ühe variandina ette ning otsus langeski lõpuks Poznani kasuks, kuna seal oli veel palju avastada ja see ei ole Gdanskist megakaugel.
Alustasime oma Poznani avastamist Katedraalide saarelt, mis suurema osa Poola aravates on Poola riigi sünnikoht. Natuke siin vaidlusi on, aga no mina olen juba otsustanud, et ma usun sellesse kohta, kus ma parajasti viibin.
Tegelikult läksime me alguses küll Brama Posnania (ehk Poznani Värava) muuseumisse, mis räägibki Poola sünniloost ja sellest mis rolli selles Katedraalide saar mängis ning siis saab otse muuseumist mööda klaastunnelit Katedraalide saarele minna.
Brama Posnania ise reklaamib ennast kui kaasaegset muuseumi, kus ei ole ühtegi eksponaati, vaid ajalugu presenteeritakse läbi multimeedia ja valguse. Muuseumil on kaks osa, millest üks asub suures uues paneelehituses ja teine osa muuseumist on Katedraalide saar ise koos seal asuvate kirkute ja muuseumitega.
See osutus iseenesest päris huvitavaks muuseumiks ja tõesti, seal polnud ainsatki vana kiivrit, mõõka või ristimisrüüd. Aga oli palju lugemist, vaatamist ja mõtlemist. Läbi muuseumi juhatas meid taaskord audiogiid. Ma olen ka väga heade audiogiididega kokku puutunud, aga seesinane seal ei olnud kahjuks parim. Mul oli pea koguaeg segadus, et kuhu ma nüüd pean minema, aga millal ma siis seda asja vaadata saan. Samas Meelisel osadest asjadest rääkis, kuhu mind justkui ei juhatanudki. Ma siis tegin niimoodi, et kuulasin ära, mis audiogiid rääkis, vaatasin, kas see passib kuidagi kokku kohaga, kus ma parajasti olen, ja kui ta siis juba teise ruumi saatis, siis ma panin ta pausile ja vaatasin need asjad ka üle, kuhu ta mind ei juhatanudki.
Tegelikult läksime me alguses küll Brama Posnania (ehk Poznani Värava) muuseumisse, mis räägibki Poola sünniloost ja sellest mis rolli selles Katedraalide saar mängis ning siis saab otse muuseumist mööda klaastunnelit Katedraalide saarele minna.
Brama Posnania ise reklaamib ennast kui kaasaegset muuseumi, kus ei ole ühtegi eksponaati, vaid ajalugu presenteeritakse läbi multimeedia ja valguse. Muuseumil on kaks osa, millest üks asub suures uues paneelehituses ja teine osa muuseumist on Katedraalide saar ise koos seal asuvate kirkute ja muuseumitega.
See osutus iseenesest päris huvitavaks muuseumiks ja tõesti, seal polnud ainsatki vana kiivrit, mõõka või ristimisrüüd. Aga oli palju lugemist, vaatamist ja mõtlemist. Läbi muuseumi juhatas meid taaskord audiogiid. Ma olen ka väga heade audiogiididega kokku puutunud, aga seesinane seal ei olnud kahjuks parim. Mul oli pea koguaeg segadus, et kuhu ma nüüd pean minema, aga millal ma siis seda asja vaadata saan. Samas Meelisel osadest asjadest rääkis, kuhu mind justkui ei juhatanudki. Ma siis tegin niimoodi, et kuulasin ära, mis audiogiid rääkis, vaatasin, kas see passib kuidagi kokku kohaga, kus ma parajasti olen, ja kui ta siis juba teise ruumi saatis, siis ma panin ta pausile ja vaatasin need asjad ka üle, kuhu ta mind ei juhatanudki.
Näitus oli üles ehitatud erinevate saalidena. Alustuseks oli selline, "kuidas paigad põldudeks künti ja kuidas tekkis Katedraalide saarele linnus" saal. Muideks ka Poola kui riigi nimi on tulnud just põldudest. "Pole" tähendab põldu ja välja.
Üks saal oli üleni sinine ja vee teemaline, mis omakorda oli babtismi sümboliks. Seal räägiti Poola ristiusku minemise lugu ja seal oli ka maast laeni kõrguv suur ümmargune silinder, mille seintel voogas sinine pilt. Sinna ümmargusse tünnilaadsesse asja sai sisse ka astuda ja tunda end nagu ristimisel, kui sind vee alla kastetakse.
Oli ka kuldne saal, kuldsest ajast. Kui seal ringi vaatasid, siis kõik oligi kuldne. Ja oli värviline saal, kildude saal sõdadest ja okupatsiooniajast.
Oli ka lastetubasid, kus kogu tegevus oligi lastele - sai interaktiivseid ja mitteinteraktiivseid lahendusi kasutada nt Liisbet, Lisete ja Mehis proovisid endale interaktiivselt vana aja riideid selga, Liisbet joonistas söega presspilte jmt. Seal muuseumis on küll päris palju lastele mõeldud. Tegelikult saab isegi audiogiidi võtta hoopis lasterajale ja läbi muuseumi seigelda, aga mulle tunduds, et meie lapsed on lasterajaks ehk liiga suured ja et tahaks ikka sellest päris muuseumist ka osa saada, seega ma seda lasterada ei maininudki teistele.
Minu jaoks oli uus avastus, et muuseumis sai mõne nurga pealt hunnikust endale tooli võtta, sellise lihtsa kokkukäiva ja tekstiilist pealsega tooli. Ühel fotol on see tool näha ka. Aga muuseum oli tegelikult suhteliselt pime, et kogu see valgustus esile saaks tulla ja seega ikka klõpsutasin mitu korda enne, kui tundus, et äkki tool jäi nüüd pildile. Aga kuna see muidu oli selline valdavalt püstijala muuseum, vaid mõne filmi juures olid istekohad, siis see tooli kaasas kandmise mõte tundus täitsa põnev ja äge. Paned oma tooli maha, istud, vaatad, loed, naudid - miks ka mitte?!
Kui sa käisid muuseumi läbi, siis sai veel sama piletiga minna ka keldrisse näitusele ja sama piletiga oleks kas kohe või 10 päeva jooksul, saanud võtta ka audiogiidi, millega Katedraalide saarel ringi käia. "Oleks" tähendab, et meie seda ei teinud. Ma oleks veel hea meelega saarel ka audiogiidi kasutanud, aga kõik olid juba näljased ning otsustasime kõige pealt kusagilt süüa otsida ja siis uuesti mõelda, kas katedraalide saarel veel tuuritada. Saar on tegelikult pisikene ja seal on paar söögikohta ka, aga need olid äärest ääreni rahvast täis, seega kiire lõuna kohapeal ei tulnud kõne allagi, pidime kaugemale vaatama.
Lisaks sai kas kombopiletiga või siis eraldi ostetud teiste piletitega külastada ka saarel olevaid katedraale-muuseume. Ehkki need olid tähtsad kohad, siis ma need otustasin kohe vahele jätta, sest pea vaatamisväärsuseks olid ka seal nagu Krakowis Waweli katedraalis surnud Poola kuningad. Ja liiga palju muuseume ja nö ühes laadis tegevust ühel päeval ei jaksa väikesed inimesed välja kannatada.
Küll aga me ikkagi vantsisime põhikatedraali sisse ka. Ma varem pelgasin neis katedraalides, kirikutes ja basiilikates käia, kuna kartsin, et ma teen ilmselt kohe mingi ränga prohmaka eksides kõigi tavade vastu ja no pole vaja ennast sellistesse olukordadesse panna. Ka olin ma üsna veendunud, et kõik poolakad on sügavalt usklikud ja märkavad kohe, kui ma valesti istun või valesse kohta astun. Nüüd aga oleme ikkagi mõnes katedraalis käinud ja see polegi nii hirmus, sulandud teiste inimeste vahele ja vaatad natuke ringi ning ega sind keegi väga vastu ei vaata.
See katedraal oli minu silmis uhke ja nii detailirohke, et ei tea, kuhu vaadata, nagu nad kõik on. Ilusad muidugi ka, väga ilusad. Tolle katedraali suurim vaatamisväärsus minu jaoks oli aga ofiaromat ehk annetusautomaat. Täiesti võimalik, et see on tavaline asi ja eesti kirikutes ka juba olemas, aga no mina nägin seda tõesti esimest korda. Üldjuhul on ju ikka kastike, kuhu sularaha panna. Seal automaadi peal olid mõned summad välja toodud ja summade juures nupud. Tuli vajutada sellele nupule, millist summat soovisid kirikule annateda ja siis lihtsalt kaardiga õiges kohas viibata. Ülimalt kaasaegne võimalus, kui sa tahaksid oma panuse anda, aga no sularaha pole nagu ikka. Ma millegi pärast arvan, et niimoodi annetatakse ka palju rohkem, kui ainult sularaha kogudes. Sularaha kast oli muidugi ka alles.
Üks saal oli üleni sinine ja vee teemaline, mis omakorda oli babtismi sümboliks. Seal räägiti Poola ristiusku minemise lugu ja seal oli ka maast laeni kõrguv suur ümmargune silinder, mille seintel voogas sinine pilt. Sinna ümmargusse tünnilaadsesse asja sai sisse ka astuda ja tunda end nagu ristimisel, kui sind vee alla kastetakse.
Oli ka kuldne saal, kuldsest ajast. Kui seal ringi vaatasid, siis kõik oligi kuldne. Ja oli värviline saal, kildude saal sõdadest ja okupatsiooniajast.
Oli ka lastetubasid, kus kogu tegevus oligi lastele - sai interaktiivseid ja mitteinteraktiivseid lahendusi kasutada nt Liisbet, Lisete ja Mehis proovisid endale interaktiivselt vana aja riideid selga, Liisbet joonistas söega presspilte jmt. Seal muuseumis on küll päris palju lastele mõeldud. Tegelikult saab isegi audiogiidi võtta hoopis lasterajale ja läbi muuseumi seigelda, aga mulle tunduds, et meie lapsed on lasterajaks ehk liiga suured ja et tahaks ikka sellest päris muuseumist ka osa saada, seega ma seda lasterada ei maininudki teistele.
Minu jaoks oli uus avastus, et muuseumis sai mõne nurga pealt hunnikust endale tooli võtta, sellise lihtsa kokkukäiva ja tekstiilist pealsega tooli. Ühel fotol on see tool näha ka. Aga muuseum oli tegelikult suhteliselt pime, et kogu see valgustus esile saaks tulla ja seega ikka klõpsutasin mitu korda enne, kui tundus, et äkki tool jäi nüüd pildile. Aga kuna see muidu oli selline valdavalt püstijala muuseum, vaid mõne filmi juures olid istekohad, siis see tooli kaasas kandmise mõte tundus täitsa põnev ja äge. Paned oma tooli maha, istud, vaatad, loed, naudid - miks ka mitte?!
Kui sa käisid muuseumi läbi, siis sai veel sama piletiga minna ka keldrisse näitusele ja sama piletiga oleks kas kohe või 10 päeva jooksul, saanud võtta ka audiogiidi, millega Katedraalide saarel ringi käia. "Oleks" tähendab, et meie seda ei teinud. Ma oleks veel hea meelega saarel ka audiogiidi kasutanud, aga kõik olid juba näljased ning otsustasime kõige pealt kusagilt süüa otsida ja siis uuesti mõelda, kas katedraalide saarel veel tuuritada. Saar on tegelikult pisikene ja seal on paar söögikohta ka, aga need olid äärest ääreni rahvast täis, seega kiire lõuna kohapeal ei tulnud kõne allagi, pidime kaugemale vaatama.
Lisaks sai kas kombopiletiga või siis eraldi ostetud teiste piletitega külastada ka saarel olevaid katedraale-muuseume. Ehkki need olid tähtsad kohad, siis ma need otustasin kohe vahele jätta, sest pea vaatamisväärsuseks olid ka seal nagu Krakowis Waweli katedraalis surnud Poola kuningad. Ja liiga palju muuseume ja nö ühes laadis tegevust ühel päeval ei jaksa väikesed inimesed välja kannatada.
Küll aga me ikkagi vantsisime põhikatedraali sisse ka. Ma varem pelgasin neis katedraalides, kirikutes ja basiilikates käia, kuna kartsin, et ma teen ilmselt kohe mingi ränga prohmaka eksides kõigi tavade vastu ja no pole vaja ennast sellistesse olukordadesse panna. Ka olin ma üsna veendunud, et kõik poolakad on sügavalt usklikud ja märkavad kohe, kui ma valesti istun või valesse kohta astun. Nüüd aga oleme ikkagi mõnes katedraalis käinud ja see polegi nii hirmus, sulandud teiste inimeste vahele ja vaatad natuke ringi ning ega sind keegi väga vastu ei vaata.
See katedraal oli minu silmis uhke ja nii detailirohke, et ei tea, kuhu vaadata, nagu nad kõik on. Ilusad muidugi ka, väga ilusad. Tolle katedraali suurim vaatamisväärsus minu jaoks oli aga ofiaromat ehk annetusautomaat. Täiesti võimalik, et see on tavaline asi ja eesti kirikutes ka juba olemas, aga no mina nägin seda tõesti esimest korda. Üldjuhul on ju ikka kastike, kuhu sularaha panna. Seal automaadi peal olid mõned summad välja toodud ja summade juures nupud. Tuli vajutada sellele nupule, millist summat soovisid kirikule annateda ja siis lihtsalt kaardiga õiges kohas viibata. Ülimalt kaasaegne võimalus, kui sa tahaksid oma panuse anda, aga no sularaha pole nagu ikka. Ma millegi pärast arvan, et niimoodi annetatakse ka palju rohkem, kui ainult sularaha kogudes. Sularaha kast oli muidugi ka alles.
Püha Peetruse ja Püha Pauluse katedraal Poznanis Katedraalide saarel on on üks vanimaid kirikuid Poolas ja ühtlasi kõige vanem katedraal Poolas. Katedraal ehitati 10. sajandi teisel poolel. Just see saar oli lapsekingades Poola poliitiline keskus. Katedraali läheduses asus palee, kust valitses riiki Poola kõige esimene valitseja Mieszko I. Mieszko ei olnud veel kuningas, tema oli hertsog, aga esimeseks kuningaks sai tema poeg Boleslaw Vapper. Mäletate küll Krakowi lugudest seda pühaku ostmise lugu ja kuningaks saamist, vot see sama Boleslaw.
Mieszko I ristiti aastal 966 võibolla just seal samas Poznanis Katedraalide saarel. Umbes samal aastal või paar aastat hiljem valmis ka eelmainitud katedraal. Siin käib väike vaidlus Poznani lähedal asuva Gnieznoga, kus ka kindlasti kuninglikud tseremooniad toimusid. Kuna Pooola riigi algust loetaksegi babtismist, siis te saate nüüd aru, miks on Katedraalide saar niivõrd tähtis ja miks seda Poola sünnikohaks peetakse.
Mieszko I ristiti aastal 966 võibolla just seal samas Poznanis Katedraalide saarel. Umbes samal aastal või paar aastat hiljem valmis ka eelmainitud katedraal. Siin käib väike vaidlus Poznani lähedal asuva Gnieznoga, kus ka kindlasti kuninglikud tseremooniad toimusid. Kuna Pooola riigi algust loetaksegi babtismist, siis te saate nüüd aru, miks on Katedraalide saar niivõrd tähtis ja miks seda Poola sünnikohaks peetakse.
Püha Peetrusest sai kiriku patroon, sest riigi esimese katedraalina oli sellel õigus omada sama patrooni mis Vatikani Püha Peetruse basiilikal.
Loomulikult hävines kirik korduvalt ja ehitati korduvalt ka uuesti üles. Vanade hoonete jäänuseid peaks olema näha praeguse katedraali keldrites.
Ühel hetkel, kui saar jäi asula jaoks väikeseks, hakkas linn kasvama väljapoole saart ja Katedraalide saar jäigi kirikute ja piiskoppide pärusmaaks.
Loomulikult hävines kirik korduvalt ja ehitati korduvalt ka uuesti üles. Vanade hoonete jäänuseid peaks olema näha praeguse katedraali keldrites.
Ühel hetkel, kui saar jäi asula jaoks väikeseks, hakkas linn kasvama väljapoole saart ja Katedraalide saar jäigi kirikute ja piiskoppide pärusmaaks.
Mieszko I oli tegelikult pagan ja pärines paganatest. Nii MIeszko enda kui kogu Poola põhiolemust muutnud ristiusu tõi siia maile naine - Dobrawa, kellega Mieszko I abiellus. Või no nii arvatakse.
Allikate põhjal võib järeldada, et Mieszko I oli tõhus valitseja ja karismaatiline jutht. Ta sõlmis liitusid isegi oma endiste vaenlastega ning jättis oma poegadele oluliselt suurema ja kindlama riigi, kui see oli olnud tema valitsemisaja algul. Mieszkost enne, kui ta valitsejaks sai, ei olegi praktiliselt midagi teada. Aga tema valistsemise ajal on teda mainitud viies erinevas allikas ja ühes neist kutstakse teda põhja kuningaks.
Seega pole ka täpselt teada, kust Mieszko pärines ja kuidas ta Poolat valitsema sattus. Teemat on uuritud ja selle üle vaieldud, aga hetkel peetakse kõige tõenäolisemaks, et ta oli varanglane. Käed püsti, kes mäletab, mis asi see varanglane on :D ?
Sõnaraamat ütleb: Varanglane on viikingite või norralaste rühma liige, kes asusid elama Ida-Euroopasse, eriti Bütsantsi impeeriumi ümbrusesse. Varanglased teenisid Bütsantsi valitsejate palgasõdurite, sõdalaste ja eliitvalvuritena, pakkudes oma oskusi lahingus ja halduses. Varangi sõdalased olid tuntud oma ägedate võitlusvõimete, lojaalsuse ja selge skandinaavia identiteedi poolest. Nad mängisid olulist rolli Bütsantsi impeeriumi ajaloos, osaledes olulistes sõjalistes kampaaniates ja poliitilistes sündmustes. Varangi kultuur segas norra traditsioone Bütsantsi mõjudega, luues keskaegses idas ainulaadse ja multikultuurse ühiskonna.
Ka vaieldakse selle üle, mis imelik nii see Mieszko veel on ja kust see tuleb. Mõtteid on mitmied, aga ega nii vanades asjades enam selget sotti saa. Võimalik, et kuninga nimi polnudki tegelikult Mieszko, vaid oli midagi muud. Võimalik, et see nimi on tuletatud poolakeelsest "karukesest". Võimalik, et see on tuletatud poolakeelsest sõnast "pime", sest enne Mieszkot oli Poola kui pimedusega löödud, aga Mieszko tõi siia usu ja valguse.
Mieszko I sai igatahes valitsejaks peale oma isa surma ja ta hakkas kiiresti oma valduseid laiendama. Vahel tuli muidugi mõnest jupist siinseal loobuda ka. Tõenäoliselt alustas Mieszko 964. aastal läbirääkimisi Böömimaa valitseja Bolesław I Julmaga. Selle tulemusel abiellus Mieszko 965. aastal Bolesławi tütre Dobrawa Przemyślidkaga, tuntud ka kui Dąbrówka. Ilmselt tuli ristiusk Poolasse koos Dąbrówkaga, aga tõenäoliselt oli usu vastuvõtmine Mieszko jaoks ka üks igati hea ja strateegiline käik, mis aitas tal lähedasemaks saada nii tšehhide kui sakslastega.
Dobrawa oli Přemysliidide dünastiast pärit Tšehhi printsess. Allikad räägivad, et Dobrawa, kas veenis või sundis Mieszkot ristiusku vastu võtma (et muidu jäävad pulmad ära). Kristlikud vaimulikud saabusid Poola maadele Dobrawa pulmarongkäigus ning eeldatakse, et esimene Poola piiskop Jordan võis olla nende seas. Dobrawa ja Mieszko abielu kindlustas Poola-Tšehhi liidu, mis kestis kuni Tšehhi printsessi surmani. Nende poeg Boleslaw Vapper sai Poola esimeseks kuningaks ja nende tütar Świętosława Sygryda (nimes ei olda päris kindlad) abiellus Rootsi kuinga Erik Võidukaga ning hiljem Taani kuninga Sweyn Harkhabemega.
Mieszko abiellus peale Dąbrówka surma Odaga, kellega ta sai veel lapsi.
Ma tegin enda jaoks ühe tohutu avastuse ka tänu seal muuseumis käimisele. Ma teadsin varem Poolast ainult Jagielloonide dünastiat. Aga Mieszko ja tema järeltulijad olid Piasti dünastia. Ahah, mõtlesin ma ja kohe muuseumis mingit kellukest ei helisenud. Piast-Piast-Piast. Kelluke helises tunduvalt hiljem ja juba kodus tagasi olles, kui ma ühel hetkel millegi pärast mõtlesin, et kas võib olla, et minu nii kaua vastuseta küsimus, et mida tähendab meie tänava nimi - Piastowska, võib tuleneda Piastide dünastiast? Nüüd, kui ma sellele mõtlesin, tundus see nii loogiline. Järgmine paralleeltänav on ju Jagiellonska, mis ongi Jagielloonide dünastia järgi nimetatud. Üks pusletükk leidis jälle oma koha. Nagu ma ikka ütlen, sa võid otsida, aga need avastused tulevad siin ise sinu juurde. Ma olen seda Piastowskat igat pidi ja läbi erinevate keelte tõlkida üritanud ja no see on ikka tõlkimatuks jäänud. Olen püüdnud tuletada, mis võiks sõna tüvi olla ja siis uuesti tõlkida, ei miskit. Kui ma nüüd juba suures õhinas ja üsna kindel olin, et jah see see on, Piastide tänav, siis niimoodi tagurpidi tõlkides sain ma oma oletusele kohe kinnitava vastuse. Olen ikka arvanud, et Piastowska tähendab midagi kuninglikku ja see on üks väärikas tänav. Mul oli õigus:).
Allikate põhjal võib järeldada, et Mieszko I oli tõhus valitseja ja karismaatiline jutht. Ta sõlmis liitusid isegi oma endiste vaenlastega ning jättis oma poegadele oluliselt suurema ja kindlama riigi, kui see oli olnud tema valitsemisaja algul. Mieszkost enne, kui ta valitsejaks sai, ei olegi praktiliselt midagi teada. Aga tema valistsemise ajal on teda mainitud viies erinevas allikas ja ühes neist kutstakse teda põhja kuningaks.
Seega pole ka täpselt teada, kust Mieszko pärines ja kuidas ta Poolat valitsema sattus. Teemat on uuritud ja selle üle vaieldud, aga hetkel peetakse kõige tõenäolisemaks, et ta oli varanglane. Käed püsti, kes mäletab, mis asi see varanglane on :D ?
Sõnaraamat ütleb: Varanglane on viikingite või norralaste rühma liige, kes asusid elama Ida-Euroopasse, eriti Bütsantsi impeeriumi ümbrusesse. Varanglased teenisid Bütsantsi valitsejate palgasõdurite, sõdalaste ja eliitvalvuritena, pakkudes oma oskusi lahingus ja halduses. Varangi sõdalased olid tuntud oma ägedate võitlusvõimete, lojaalsuse ja selge skandinaavia identiteedi poolest. Nad mängisid olulist rolli Bütsantsi impeeriumi ajaloos, osaledes olulistes sõjalistes kampaaniates ja poliitilistes sündmustes. Varangi kultuur segas norra traditsioone Bütsantsi mõjudega, luues keskaegses idas ainulaadse ja multikultuurse ühiskonna.
Ka vaieldakse selle üle, mis imelik nii see Mieszko veel on ja kust see tuleb. Mõtteid on mitmied, aga ega nii vanades asjades enam selget sotti saa. Võimalik, et kuninga nimi polnudki tegelikult Mieszko, vaid oli midagi muud. Võimalik, et see nimi on tuletatud poolakeelsest "karukesest". Võimalik, et see on tuletatud poolakeelsest sõnast "pime", sest enne Mieszkot oli Poola kui pimedusega löödud, aga Mieszko tõi siia usu ja valguse.
Mieszko I sai igatahes valitsejaks peale oma isa surma ja ta hakkas kiiresti oma valduseid laiendama. Vahel tuli muidugi mõnest jupist siinseal loobuda ka. Tõenäoliselt alustas Mieszko 964. aastal läbirääkimisi Böömimaa valitseja Bolesław I Julmaga. Selle tulemusel abiellus Mieszko 965. aastal Bolesławi tütre Dobrawa Przemyślidkaga, tuntud ka kui Dąbrówka. Ilmselt tuli ristiusk Poolasse koos Dąbrówkaga, aga tõenäoliselt oli usu vastuvõtmine Mieszko jaoks ka üks igati hea ja strateegiline käik, mis aitas tal lähedasemaks saada nii tšehhide kui sakslastega.
Dobrawa oli Přemysliidide dünastiast pärit Tšehhi printsess. Allikad räägivad, et Dobrawa, kas veenis või sundis Mieszkot ristiusku vastu võtma (et muidu jäävad pulmad ära). Kristlikud vaimulikud saabusid Poola maadele Dobrawa pulmarongkäigus ning eeldatakse, et esimene Poola piiskop Jordan võis olla nende seas. Dobrawa ja Mieszko abielu kindlustas Poola-Tšehhi liidu, mis kestis kuni Tšehhi printsessi surmani. Nende poeg Boleslaw Vapper sai Poola esimeseks kuningaks ja nende tütar Świętosława Sygryda (nimes ei olda päris kindlad) abiellus Rootsi kuinga Erik Võidukaga ning hiljem Taani kuninga Sweyn Harkhabemega.
Mieszko abiellus peale Dąbrówka surma Odaga, kellega ta sai veel lapsi.
Ma tegin enda jaoks ühe tohutu avastuse ka tänu seal muuseumis käimisele. Ma teadsin varem Poolast ainult Jagielloonide dünastiat. Aga Mieszko ja tema järeltulijad olid Piasti dünastia. Ahah, mõtlesin ma ja kohe muuseumis mingit kellukest ei helisenud. Piast-Piast-Piast. Kelluke helises tunduvalt hiljem ja juba kodus tagasi olles, kui ma ühel hetkel millegi pärast mõtlesin, et kas võib olla, et minu nii kaua vastuseta küsimus, et mida tähendab meie tänava nimi - Piastowska, võib tuleneda Piastide dünastiast? Nüüd, kui ma sellele mõtlesin, tundus see nii loogiline. Järgmine paralleeltänav on ju Jagiellonska, mis ongi Jagielloonide dünastia järgi nimetatud. Üks pusletükk leidis jälle oma koha. Nagu ma ikka ütlen, sa võid otsida, aga need avastused tulevad siin ise sinu juurde. Ma olen seda Piastowskat igat pidi ja läbi erinevate keelte tõlkida üritanud ja no see on ikka tõlkimatuks jäänud. Olen püüdnud tuletada, mis võiks sõna tüvi olla ja siis uuesti tõlkida, ei miskit. Kui ma nüüd juba suures õhinas ja üsna kindel olin, et jah see see on, Piastide tänav, siis niimoodi tagurpidi tõlkides sain ma oma oletusele kohe kinnitava vastuse. Olen ikka arvanud, et Piastowska tähendab midagi kuninglikku ja see on üks väärikas tänav. Mul oli õigus:).
Vot sellist lugu ja palju teisigi jutte räägib Brama Poznania muuseum. Mina julgen küll soovitada, et kui Poznanis olete ja kui teid Poola ajalugu huvitab, siis külastage. Siinkohal pean jälle mainima, et tunnis müüakse kindel arv pileteid, seega tasub jälle piletid ette osta.
Lisa kommentaar