Błędów - kõrb keset Euroopat

Liisbet jäi endale kindlaks, et nemad õppisid koolis, et Poolas on küll kõrb. Ega me pole tagurlikud kivipead, kes oma arvamuses või teadmises kinni on, ja seega vaatasime koos järgi, kuidas siis on. Ets kae! Błędów on Euroopa suurim kõrb ja see asub Poolas Krakowi lähedal. Liisbet arvas, et sinna kõrbesse võiks minna ja meie lubasime, et kui meil sinna poole asja on, siis käime igatahes kõrbest ka läbi. 

Ja kuna meil nüüd ju oligi Krakowis käik, siis me loomulikult võtsime kõrbe ka plaani. Błędówi kõrb on Euroopa suurim merest eemal asuv lahtise liiva kogum, mis on ladestunud jääaja liustike sulamise tagajärjel. Kõrbe pindala on 32 ruutkilomeetrit. Liiva keskmine sügavus on 40 meetrit ja maksimaalne sügavus lausa 70 meetrit. 
Peale jääaega Błędówisse siiski kohe kõrbe ei tekkinud, vaid nagu muudki alad, kattus ka see tiheda metsaga. 13. sajandil hakati  Błędówi lähedal hõbedat ja pliid kaevandama ning selle tarbeks võeti järjest rohkem metsa maha. Metsaraie ja põhjavee taseme alandamine viisid ala kõrbestumiseni. 
Seega tegu ei ole, tehniliselt võttes kõrbega, kuna piirkond ei ole sademetevaene. Tegu on aga inimtekkelise kõrbega. Kõrbe kasutati nii sõdade vahel, II Maailmasõja ajal kui ka hiljem sõjaväealana. Praegugi on osa kõrbest suletud sõjaväetsoon.

Mis siis, et inimtekkeline, kõrb hakkas siiski ennast päris kõrbena tundma ning 20. sajandi alguses täheldati seal ka düüne, fatamorganat ja liivatorme. 1950. aastatel istutati suur osa kõrbest männi- ja astelpajuistikuid täis, et vältida liiva lendamist ja kaitsta ümbritsevaid põlde liiva alla mattumise eest. See viis suure osa kõrbeala kadumiseni. Kui varem tehtigi pingutusi, et kõrb taas taimestada, ja see peaaegu õnnestuski, siis nüüd püütakse omakorda kõrbe oma unikaalsuses kõrbena hoida.

Praegu on kõrbe külastamine igatahes vaba -  mine, millal tahad ja kellega tahad. Meie läksime sinna teel Krakowist koju. Kõrb on asulatest veidi eemal. Vaatasime, et ahah, tee äärde on isegi kenasti parkla tehtud, kuhu kõrbehuvilised saavad oma auto jätta. Seal oli teisi autosid ka. Parkisime ära ja hakkasime kõrbe poole kõndima. Kui mu mälu mind ei peta, siis seal oli ikkagi mingi silt ka, mis kõrbe poole viitas. Ilm oli taaskord palav ja vantsisime mööda asfalti. Vaatasime, et mõni auto sõitis meist mööda ja mõtlesime et hmmm, tegelikult vist saab autoga ikkagi lähemale ka, panime vist jälle valesse parklasse ning et ega see mööda asfaldi äärt kõndimine mingi selline elamus pole, millest mingi hinna eest ei tahaks ilma jääda. 
Meelis läks tagasi autole järgi, et see veidi lähemale parkida ning meie laste ja koertega jalutasime selle mõne kilomeetri ära, mis kõrbeni viis. Selgus, et autoga saab peaagu otse kõrbesse sõita. Aga me siiski ei sõitnud. Panime auto viisakasse kaugusesse ja vaatasime, et kõrbe serval käis ehitustöö. Tehti selliseid piknikupidamise majakesi, wc-sid jmt, mis lubas eeldada, et varsti vast ei saagi enam ilma piletita kõrbe minna. Või siis püütakse kõrbe atraktiivsemaks teha selle kõrval suhkruvatti müües vmt.

Kõmpisime ehitusest mööda ja läksime otse kõrbe. Liiva alal oli kaks inimest ja seal ehitusala lähedal oli inimesi, aga muidu oli kõrb tühi, mis tühi, nagu kõrbele kohane. 
Poolas ei olegi peaaegu kohti, kus saaks üksi olla. No oma kodus diivanil ehk, aga ka siis on oht kuulda naabreid ja tänavahääli. Aga kõrbes võis ennast sel ajal, kui meie seal käisime, küll üsna üksi tunda. Eriti, kui kõndisid või seisid või istusid seljaga sinna poole, kust sa tulid, ehk siis seda ehitusala ei näinud. 
Kõrb ei olnud puhas liiv, see oli selline natuke nõmme moodi juba mu meelest, et seal oli küll palju liiva ja valdavalt oli liiv, aga taimi oli ka. Oli hea ja selge ilm ning vähemalt selliste tingimustega nägi igast küljest ka kauguses paiknevat kõrbe äärt - metsa või asulat.
Me jäime sinna vähekeseks lihtsalt olema - kes tahtis istus, kes tahtis kaevas, kes kõndis ringi ja kes vaatas kaugusesse. Olime. Ja siis pühkisime püksid, põlved, käed, karvad, või kuidas keegi, liivast puhtaks ja kõndisime tagasi. Kõrbe väravas on janustele loomadele ja käsi pesta ihkavatele inimestele ka kaev. Suurest liivakastust tulles tahaks ju ikka veidi loputada:).
Meil oli hea meel, et ära käisime. Kui ette jääb, astuge läbi, kuni seda kõrbe veel on.