Jõulud Poolas

Jõulud on Poolas aasta kõige tähtsam püha. Jõule armastatakse, jõuludeks valmistutakse ja jõulud toovad inimestele palju rõõmu. Olen varem kirjutanud, et meie jaoks on olnud arvestamist vajav asjaolu see, et Poolas on pühapäeviti kõik poed kinni ja ammugi on kõik poed kinni pühade ajal. Seega jõulude ajal oli päris palju arvestamist sellega, et on pühad, kõik pereliikmed on kodus ja kolm päeva on poed kinni. Loomulikult pole see mitte mingi katastroof ja eks saaks palju kauemgi vajadusel poodlemata hakkama, aga ma olen siiski harjunud sellega, et ma tean, et kui mul saab pühade ajal näiteks hapukoor otsa, aga väga tahaks dipikastet teha, siis ma lihtsalt lähen ja vaatan, mis pood lahti on, sest enamus poed on mingi aja ikka lahti. 
Teisalt mulle muidugi meeldib, et Poolas saavad poemüüjad ka pühi pidada ja perega koos olla samal ajal, kui ka kõik ülejäänud inimesed seda nautida saavad.

Poolas on mõned korras aastas ostunädalavahetus. See on siis enne mingeid konkreetseid pühi ja kõik teavad enne milliseid pühi täpselt, ja see tähendab siis, et pühapäeviti on ka kõik poed lahti. Enne jõule oli näiteks lausa kaks nädalavahetust järjest ostunädalavahetus ja no meie pole siin kunagi nii palju autosid poeparklates näinud ja nii palju inimesi korraga poodides.
Selle järgi, kui palju ma olen inimesi näinud detsembrikuus ostlemas, tundub mulle, et siin tehakse palju kingitusi ja kohe ikka südamest. Poed on muidugi ka kõik teinud selleks, et sul oleks võimalikult lihtne üks imeilus kingitus kellelegi teha. Juba kaunites karpides või muul moel kenasti pakitud kingitusi vaatab igalt vaateaknalt ja riiulilt vastu. Mõnes poes saab oma valitud kauba lasta tasuta ära pakkida. 
Mida mulle tundub, et siin ei ole või siis on, aga mina ei ole selleks õige sihtgrupp, aga ma ei ole täheldanud, et siin nö võõrastele häid pühi soovitaks. Eestis või noh meil Märjamaal-Raplas on nii, et kui ma jõulunädalal poes või kusagil käin või kuidagi muul moel inimestega kontakti juhtun, siis ma alati soovin häid pühi ja teised soovivad ka. Ja soovime head aasta lõppu ja head uut aastats samamoodi. Võibolla siin ikkagi soovitakse ka, aga no meile pole soovitud ja ma ei ole niisama ka kuulnud, et poolakad omavahel sooviks.
Kuigi on siiski üks erandlik näide:D. Eile ma viisin poe parklas ostukäru poe juurde tagasi ja siis üks meesterahvas tuli küsis, et kas ma saaks talle 5 žlotti anda. See on väga hea nipp muide, sest käru saab siin kätte selle nö pandiraha eest, mis tähendab, et kui sul on käru, siis on sul seal sees ka mingi raha, ja sa ei saa öelda, et sul pole absoluutselt sularaha. Ja hoolimata sellest, et ma vastasin talle viisakalt, et ma väga poola keelt ei räägi, kõndis see mees koos minuga käruhoiuni ja no ma siis andsin talle selle 1 žloti, mis ma käru seest tagasi sain. Ta oli väga rõõmus ja läks oma sõprade juurde, kes veidi eemal olid ja siis nad kõik hüüdsid mulle sealt aitäh ja häid pühi ja head uut aastat:).

Kui selgus, et me jääme jõuluks Poola, hakkasin ma kiirelt vaatama, et mis me siis sööme ja teeme jõulu ajal. Ma tegelikult olin juba enne ka põnevuse pärast vaadanud netist ja poes, et millised need poola jõulud siis on. Minu teadmine põhinebki internetil, silmad ja kõrvad lahti käimisel ning sellel, mida lastele koolis on räägitud ja mida Meelis on tööl kuulnud, ehk siis absoluutsele tõele ma ei pretendeeri. Aga püüan siiski ülevaate anda, millised on poola jõulud ja millised olid meie jõulud Poolas.

Kõige tähtsam päev on 24. detsember, mida kutsutakse Wigilia. Aga õnneks on nii, et pidulik osa algab õhtul ja see kõige kibedam koritus- ja keetmis-, küpsetamisaeg on just 24. detsembri ennelõuna. Mulle sobis niimoodi väga hästi, et ei pea kõigega 24. hommikuks valmis olema, vaid me julgesti valmistusime ja kraamisime ka veel jõululaupäeval. 

24. detsembri õhtusöök
Wigilia õhtusöök algab siis, kui taevas süttib esimene täht. See on tavaliselt laste ülesanne jälgida, millal see esimene täht siis ikkagi taevasse ilmub. Kuna meie olime terve päeva rassinud ettevalmistustega õhtuks ja käisime veel koertega jalutamas ja siis olid meil lihtsalt kõhud ühel hetkel päris tühjad ning taevas oli täitsa pilves ka. Mõtlesime siis, et mis seal ikka, meie oleme oma ettevalmistustega valmis, kõhud on tühjad, ju see täht ka juba kusagil taevas on, ja hakkasime sööma. 
Poolas usutakse, et Wigilia õhtu peaks olema soe ja rõõmus, siis tuleb ka sinu järgmine aasta soe ja rõõmus. Toas on kindlasti ehitud kuusk. Meil siisi oli sel aastal minikuusk, aga nunnu ja ehitud ikkagi.
Wigilia õhtusöök algab vahvlijagamisega. Luise sai seda koolis kogeda ja Meelis töö juures jõuluüritusel. Mina pole seda ise näinud, aga ma ostsin poest midagi sellist, mis ma arvan, et võiks see õige vahvel olla. Aga käib see siis nii, et igaühel on vahvel, selline kandiline või ümmargune suur tahvel, millega käiakse ringi ja kust igaüks natuke näpistab ja ära sööb. Soovitakse üksteiele häid jõule ja kõiki muid häid soove. See on selline heade soovide ja mõtete vahetamine, mis jällegi toob õnne ja tervist. Meil kodus juhtus nii, et meil olid kõhud tühjad ja ma unustasin vahvlid ära ja proovime vahvlijagamist ehk aastavahetusel teha. See pole küll õige päev, aga no mõte on tähtis.

Jõululaual peaks olema vähemalt 12 erinevat toitu. Ma pole tegelikult kindel, kas vähemalt või täpselt 12, aga seda siis apostlite ja kuude arvu järgi aastas. Ja kõiki neid toite peaks proovima ka. 
Tavaliselt kaetakse laua äärde ka üks tühi koht ootamatule külalisele. Usutakse, et keegi ei peaks jõulude ajal üksi olema ja seega kutsutakse endaga õhtustama üksikuid naabreid ja sõpru. 
Enamus traditsioonilised jõuluõhtu toidud on sellised, mida süüaksegi ainult ühe korra aastas. Nende tegemine võtab palju aega ja need on selle võrra erilisemad road. Aga on ka neid jõulutoite, mida ka muul ajal meelsasti süüakse.
Huvitav on see, et 24. detsembril liha ei sööda. Jõululaual on näiteks erinevad supid (kalasupp, peedisupp jmt) ja heeringas ja muud kala- ja juurviljatoidud. Kindlasti on jõululaual ka pierogid ja kindel jõululaua osa on ka mooniseemnekook.
Väga eriline ja see üks kord aastas söök on jõulukarpkala. Detsembris ilmus karpkala ka kõikidesse toidupoodidesse. Ma algul vaatasin seda niimoodi, et mmmmm karpkala, kuna mina olen väga suur kalasõber, aga no meie ju läheme jõuluks Eestisse ja kuna meil üks pereliige on otsustanud kala mitte süüa, siis meil kodus just tihti kala laual ei ole ja ma ei tekitanud endale karpkalaga poelettidel sügavat suhet. Kui selgus, et me jääme Poola, hakkas minu mõte karpkala ümber keerlema, et äkki ikka prooviks seda jõululauale valmistada. Ja no arvake ära, juhtus nii nagu ikka, et kui minu otsus sündis, et jah, tuleb karpkala, ja kui ma juba olin ka uurinud, mil moel seda valmistada, siis ei olnud Elblagis enam kusagil karpkala saada. Ehk siis paar päeva enne jõule olid poed karpkalast puhtad. Ühesõnaga meie karpkala ei söönud. Aga uurisin juba ette, et seda võib mistahes moel valmistada, ahju panna, pannil praadida, kuidas aga endale meeldib.
Ja kujutage ette, vähe sellest, et et me ei söönud jõuluõhtul karpkala, lugesin ma eile, mida siis aastavahetusel tehakse ja üks komme on see, et jõulukarpkala soomuseid kantakse aasta viimasel päeval taskus, et uuel aastal majas rikkus oleks. Mis nüüd meist saab?

Aga mida siis meie sõime? Meie jõululaud sai kombineeritud vastavalt oludele. Meil on alati olnud jõululaua tähtis osa Meelise lemmiksöök - kartulisalat. Seda tegime ka seekord ja me oleme siin juba leidnud need õiged koostisosad, mis tähendab, et suudame üsna kodust salatit teha. Me sõime ka liha ehk siis meie jaoks ka üsna traditsioonilist ahjupraadi. 
Kodus oleme me siiani alati poemulgikapsast söönud ja see on meile väga maitsenud. Seekord keetsin esimest korda ise kapsast ja no täitsa hea sai. Pierogisid tegime ka. Kõrvale võtsime veel mõningaid hoidiseid ja magustoiduks sõime laavakooki ja jäätist. 
Oli igati mõnus jõululaud. Mis puudusid, olid vorstid. Tavaliselt sööme ju enda tehtud kartulivorste ja lisaks veri- ja tanguvorste. Poola on küll üks tõeline vorstimaa, aga mitte midagi sellist, mis meenutaks veri- või tanguvorsti, mina siin näinud ei ole. 

Jõuluõhtu tegevused
Poola pidada olema tõeline jõululualumaa. Ja jõuluõhtul lauldakse enamikes kodudes ühiselt jõululaule. Minnakse ka naabrite juurde ja tänavale ning lauldakse seal. Mina tänaval kedagi laulmas ei kuulnud ja meile külla ka keegi laulma ei tulnud, me ise ka ei laulnud. Küll aga olen ma Poolas raadiost väga palju jõululaule kuulnud - tuntud ja tundmatuid, inglise- ja poolakeelseid, seega ma usun seda jõululaulude armastust küll.
Lisaks laulmisele käib 24. detsembri õhtul külas jõuluvana või vahetatakse niisama kingitusi. Meil on jõuluvana tavaliselt kingipakid salaja kuuse alla poetanud. Sel aastal oligi juba varakult väike mure, et kas jõuluvana üldse teab, et me oleme nüüd Poolas ja kuhu ta kingid paneb, kui meil on nii pisike kuuseke, et sinna alla mitte midagi ei mahu. Jõuluvana oli õnneks leidlik ja jättis kingid seekord trepi alla. 
Südaöösel käiakse Poolas missal. Meie küll juba magasime sel ajal ja ei teagi öelda, kas massid liikusid kirikute poole, aga usun, et see nii siiski oli. 
Esimesel ja teisel jõulupühal süüakse ka hästi ja süüakse liha.
Meil olid igal juhul ka armsad ja toreded jõulud, mis sest et kaugel kodust.
Head vana aasta lõppu kõigile!