Hevelianum Gora Gradowal - puhas avastamisrõõm

Liisbetil oli eelmiseks laupäevaks sünnipäevakutse Kajalt, kes palus lahkesti oma sõbrad Hevelianumisse. Meie polnud sellisest paigast varem kuulnudki, aga no seda põnevam. Uurisin veidi netis ette ka, et mis koht see on. Tundus selline koht, et kui laps jätta tuppa sünnipäevale, siis tuleb ise veidi õues ringi uudistada. Nii me tegimegi.

Hevelianum asub hästi Gdanski vanalinna külje all, aga Elblagi poolt vaadates siiski teisel pool vanalinna. See vanalinna läbimine või vanalinnast möödumine on meie jaoks alati suurt sebimist liikluses tähendanud. Nii juhtus ka seekord, et vanalinna juures oli linn ekstra autosid täis nii, et sünnipäevale jõudsime vaatamata varasele minema hakkamisele ikkagi mõneminutilise hilinemisega. 
Hevelianum ise on teaduskeskus. Et üldse mingi ettekujutus tekiks, siis ma ütleks, et see on pisikene ahhaa-keskus. Ja seal saab siis ka oma üritusi korraldada ja selle raames ka mõnes põnevas programmis osaleda. Kaja sünnipäeval nt oli väikeste detektiivide programm, kus nad mingit aaret taga ajasid, sõrmejälgi võtsid ja muid põnevaid ajsu tegid. 
Aga jätsime Liisbeti rahuliku südamega sünnipäevale ja vaatasime ise õues ringi. 

Tänane Hevelianum asub Gora Gradowal ehk Gradowa mäel. Mägi, kui selline on 50 meetrit merepinnast ja tegelikult seda mäge linnapildis näha ei ole. Kunagi olla see mägi Gdanski muidu laugel maapinnal ikkagi mägi olnud ja kaugele paistnud. Mägi pole vahepeal väiksemaks jäänud, vaid majad on kõrgemaks läinud ja pisike mägi ei kõrgu enam linna kohal.
Ajal, kui mägi veel kõrgus üle vanalinna, tundus loogiline, et sellele mäele tuleb rajada sadamalinna kaitsepositsioonid. Nii tehtigi, ehitati mäele bastionid ja ravellliinid, kaevati kaitsekraavid ja rajati muu asja juurde käiv. Sel teemal ma liiga palju detaile kirja ei paneks, kuna asjatundmatuna ma päris kindlasti eksiks mõne olulise mõiste või detailiga.
Gora Gradova kindlustused said oma tuleristsed 9. mail 1734, kui Gdansk kaitses oma müüride vahel Poola kuningas Stanislaw Leszcynskit ja venelased piirasid Gdanski. Oli palju hukkunuid ja haavatuid, aga üks tavaline linnarmee alistas selles Gora Gradowa ajaloo tähtsaimaks peetavas lahingus tolleaegse Euroopa suurriigi armee. See suur võit ei päästnud küll kokkuvõttes ei kuningat ega linna, aga see selleks.

Hiljem on Gora Gradowal võidelnud mitmete erinevate riikide väed. Näiteks 1807. aastal võitlesid lahingutes Gora Gradowa eest mõlemal vaenupoolel nii poola kui saksa keelt kõnelevad sõdurid. See näitab hästi seda tänase Poola ajalooliste piiride või vaheseinte traagikat. Siin Põhja-Poolas peab päris tihti mõtlema, kuidas see kõik sakslastega seotud on.
Peaaegu poole Gradowa meeskonnast moodustasid Preisi vallutaja poolt sõjaväkke võetud poolakad. Teiselt poolt tungisid kindlustusele peale noore Poola armee sõdurid.
Pärast prantslaste lüüasaamist Venemaal 1812. aastal kujunes Gdańskist seekord nende jaoks vastupanupunkt. Ligi aasta pidas prantslaste meeskond  vastu venelastele, preislastele ja brittidele, siis langes linn jälle preislaste kätte.
1860. aastatel alustati Gora Gradowa kaitserajatiste suurema rekonstrueerimisega. Nii palju, kui mina aru saan, on see, mida me täna Gora Gradowal näha võime, suures osas just sellest ajast pärit.

Täna on Gora Gradowa näol tegu popi kohaga, kus toimub vabaõhu üritusi või kus võib ise üritusi teha või näiteks koeraga jalutada või perega lustida või sporti teha. Superäge ongi see, et Hevelianum kui maja on mõistagi avatud ettenähtud aegadel ja sisse saab sinna piletiga, aga kogu ülejäänud Gora Gradowa on külastamiseks iga kell avatud ja täiesti tasuta. 
Eriti üllatusime me Meelisega selle üle, et Gradowa vallidel, või vallide sees täpsemalt, on sellised väikesed kääbikuurulaadsed majakesed, mis kunagi olid omavahel kõik ühenduses olnud mööda valli ja nüüd on igas majakeses jupike Gora Gradowa ajalugu - väike näitus või stseen või video ja plakatid ajaloo teemadel, mõistagi poola keeles. Tuvastasime iga majakese puhul enamvähem ära, et  millest see maja kõneleb ja detailideni kõiki hiiglapikkasid juttusid tõlkima ei hakanud. Ja ka need kääbikuurud olid külastasmiseks täiesti niisama, puhtjuhuslikult mööda valli jalutades avastasime. 
Gora Gradowa vististi kõige kõrgemal kohal on 16-meetrine Milleeniumi rist, mis püstitati  2000. aastal II MS aegse õhutõrje relva asukohale. Risti juurest avaneb imeline vaade vanalinnale. 
Imetlesime vaadet ja olime tubli tüki targemaks saanud - milline imeline ja peidetud paik keset Gdanski.

Ahjaa, ei saa rääkimata jätta ka seda, et Hevelianum on nimetatud Johannes Heveliuse järgi, kes oli 17. sajandil elanud Gdanskist pärit astronoom. Lugesin tema kohta veidi ja no parandage mind, aga minu meelest oli see üks pesuehtsat naiskodukaitsja verd mees, kes jõudis rohkem, kui üldse ette kujutadagi võiks.. Tal oli oma, isalt üle võetud, pruulikoda, mille katuselt ta armastas taevast vaadata. Ta kasvatas sidruneid ja ehitas teleskoope, ta oli linna volikogu liige ja tegi teaduslikke töid astronoomias. Ta kirjutas raamatuid ja on nime andnud väga mitmetele tähtkujudele.
Tore, kui vahel toob elu ise põnevad paigad kätte ja sina lihtsalt ole mees või naine ja hoia silmad pärani.