Tere jälle, Energylandia ja Zatorland!
–
Kui me esimest korda perega Poolas käisime oli aasta 2018 ja mina, kes ma tavaliselt meie reisiplaanid kokku miksin, panin üsna ruttu plaani, et kindlasti läheme me Zatorlandi ja Energylandiasse. Me käisime, me vaimustusime ja me oleme seal hiljem veel käinud ja ikka vaimustuses olnud. Ja jälle on välja tuua üks põhjus, miks lapsed arvasid, et täitsa tore oleks Poola kolida - seal on ju Energylandia. See vägev lõbustuspark on küll meie elukohast ikka piisavalt kaugel, et seal vaid vahel harva saab käia, aga no lähemal ikka, kui et Märjamaalt tulema hakata:).
Alustan sellest, et pühapäeval me jälle pool päeva sõitsime, aga teise poole päevast tahtsime veeta Zatorlandis. See on üks vahva teemapark, mis koosneb neljast osast: dinosauruste park, kreeka mütoloogia park, putukate park ja lõbustuspark. Kuna me siiamaani ei olnud veel kunagi pututake parki jõudnud, siis see oli juba aastaid hingel kripeldamas ning mulle väga meeldib kreeka mütoloogia ja ma kunagi teadsin sealt palju lugusid ja palju tegelasi ja me kõik oleme dinosauruste fännid, siis Zatorlandis tuli lihtsalt jälle ära käia. Olime ka avastanud, et just sellel õhtul on Zatorlandis dinosauruste park ja lõbustuspark kauem avatud ja toimub valgusshow "dinosaurused hämarikus". No veelgi põnevam ja nagu ekstra meie jaoks õigel õhtul.
Ükskõik, kuidas sa Poolas asju läbi ei mõtle, et masse veidi vältida, siis tegelikult on massid alati juba enne sind kohal. Ja me üldse ei imestanud, et massid olid kohal ka Zatorlandis. Kuna me sõitsime parkla august mööda, siis õnnestus meil täitsa juhuslikult parkla aiataha isetekkelisse tasuta parklasse parkida :).
Parkimine on siin Poolas ehk veidi probleemne või no sa pead alati mõtlema, et aga kuhu ma pargin. Ja siis sa sõidad parklas ringi ja vaatad, et kus see üks koht on, kuhu sina mahud. Linnades on parkimisautomaadid, mis ei taha kaarti ega paberraha tunnistada ja sellepärast peab autos alati olema münte, et äkki on vaja parkida. Siin lõunas, kus me siis praegu oleme, on ka parkimisautimaadid, aga veel rohkem on parkimisonusid, ehk igaüks on oma põllule või hoovi parkla teinud ja kasseerib selle eest raha sisse. Viimati kui me enne covidit Poolas olime, siis maksis selline "tule minu põllule" parkimine 2 zlotti ja täna on see 30 zlotti. Kõik on vahepeal märgatavalt kallimaks läinud ja ega eesti hindadega tegelikult mingit tuntavat vahet polegi.
Parkimine on siin Poolas ehk veidi probleemne või no sa pead alati mõtlema, et aga kuhu ma pargin. Ja siis sa sõidad parklas ringi ja vaatad, et kus see üks koht on, kuhu sina mahud. Linnades on parkimisautomaadid, mis ei taha kaarti ega paberraha tunnistada ja sellepärast peab autos alati olema münte, et äkki on vaja parkida. Siin lõunas, kus me siis praegu oleme, on ka parkimisautimaadid, aga veel rohkem on parkimisonusid, ehk igaüks on oma põllule või hoovi parkla teinud ja kasseerib selle eest raha sisse. Viimati kui me enne covidit Poolas olime, siis maksis selline "tule minu põllule" parkimine 2 zlotti ja täna on see 30 zlotti. Kõik on vahepeal märgatavalt kallimaks läinud ja ega eesti hindadega tegelikult mingit tuntavat vahet polegi.
Aga Zatorland tervitas meid tohutu ja lõbusa rahvamassiga, kes ka kõik olid ilmselgelt plaaninud pimeduse saabudes dinosauruseid vaadata. Esimene käik oli pikalt kripeldanud ja oodanud putukaparki. Jah, seal oli lahedaid putukaid, kellest me ka enamiku ära tundsime, aga kõik tekstid ja andmed nende kohta olid ainult poolakeelsed. Vaatasime rohutirtsud, mesilased ja sitasitikad üle ning mina olin veidi pettunud, et kauaoodatud putukapark oli veidi lahja ja nii poolakeelne.
Seejärel käisime läbi dinosauruste pargi, et esialgu kõik päevavalguses üle vaadata ja siis hämarikus uuesti parki tulla ja juba teada, et mis kus on. Kui te olete siiani arvanud, et te ei tunne ainsatki dinosauruste hullu, siis meie need olemegi. Me oleme kõik Jurassic pargi osad nii umbes kuus kuni kaheksa korda üle vaadanud ja ka praegusel hetkel, kui ma seda lugu kirjutan, vaatab ülejäänud pere Jurassic parki:D. Me külastame alati dinoparke, kui mõni ette satub. Aga me ei ole kindlasti nii hullud, et me teaksime kõiki dinosauruse liike nimepidi või seda, mis ajastul keegi täpselt elas.
Igatahes neile, kellele endale või kelle lastele dinosaurused sümpatiseerivad, soovitan ma Zatorlandi küll. Enamus dinosauruse kujusid ka liigutab ja teeb häält, mis on vahva, aga kõige enam sümpatiseerib mulle see, et mõned kujud on siiski megasuured. Nii suured, et sa seisad nende jala juures ja mõtled, et ahhaa nii suured nad siis olidki. Võibolla ma ikkagi olen pisut metsa poole, aga kui ma neile Zatorlandis otsa vaatan, siis ma reaalselt kujutan ette, et aga kui ta nüüd siia hüppab või sabaga virutab või muud teeb, siis mina kükitan ja jooksen selle puu taha:D. Imelik, eks?
Igatahes neile, kellele endale või kelle lastele dinosaurused sümpatiseerivad, soovitan ma Zatorlandi küll. Enamus dinosauruse kujusid ka liigutab ja teeb häält, mis on vahva, aga kõige enam sümpatiseerib mulle see, et mõned kujud on siiski megasuured. Nii suured, et sa seisad nende jala juures ja mõtled, et ahhaa nii suured nad siis olidki. Võibolla ma ikkagi olen pisut metsa poole, aga kui ma neile Zatorlandis otsa vaatan, siis ma reaalselt kujutan ette, et aga kui ta nüüd siia hüppab või sabaga virutab või muud teeb, siis mina kükitan ja jooksen selle puu taha:D. Imelik, eks?
Jõudsime suurel määral läbi uudistada ka kreeka mütoloogia pargi. Seal on mütoloogilised kujud, millest enamik asub keset järve. Nende kohta, kes onkaldale lähedal, on rannal ka sildid koos iseloomustavate tekstidega ja tekstid on ka inglise keeles. Ma tõesti kunagi väga armastasin kreeka mütoloogiat ja seega oli see minu jaoks taaskord vahva äraarvamise mäng, et püüdsin kuju vaadates aru saada, kellega tegu ja kui ma ka tema lugu mäletasin, siis rääkisin seda lastele peast, ja kui ei mäletanud, siis lugesin sildilt.
Osad kujud asuvad aga keset vett ja neid käiakse uudistamas paatidega. Eelmise külastusega võrreldes olid paadid suuremaks läinud ja rahvast mahtus sinna korraga rohkem peale. Küll aga ei tahtnud meie ennast sinna massi hulka mahutada ja kaugel asuvad kujud jäid ka sel korral lähemalt avastamata. Aga nii äge oli jälle meenutada, kes oli Medussa, kes Minotaurus, kes Kronos ja kes olid, mille jumalad. Mulle meeldis endiselt!
Osad kujud asuvad aga keset vett ja neid käiakse uudistamas paatidega. Eelmise külastusega võrreldes olid paadid suuremaks läinud ja rahvast mahtus sinna korraga rohkem peale. Küll aga ei tahtnud meie ennast sinna massi hulka mahutada ja kaugel asuvad kujud jäid ka sel korral lähemalt avastamata. Aga nii äge oli jälle meenutada, kes oli Medussa, kes Minotaurus, kes Kronos ja kes olid, mille jumalad. Mulle meeldis endiselt!
Ja siis me muudkui ootasime, et millal pimedaks läheb. Kokkuvõttes, kuna meie kutsud igatsesid meid ööbimiskohas, siis me ikka päris pimedat ei jõudnudki ära oodata ja tegime oma teistkordse tiiru dinosauruste pargis ära siis, kui puude vahel veidi tumedamaks kiskus. Ühtlasi saime me aru, et meie kujutlus värvilistest tuledest ja üle metsa liikuvatest valgusvihkudest oli pisut ennatlik. Tegelikult olid siis metsavahel tavalised ühevärvilised staatilised prožektorid. Aga noh, asi seegi muidugi, kuskilt peab alustama, küll ühel päeval tulevad ka välkuvate tuledega showd. Igatahes liikusime me mõistlikul ajal pargist ära, et mitte massi alla jääda ja läksime magama.
Ja magada oli vaja, sest esmaspäeval ootas ees suurpäev ehk Energylandias käik. Energylandia ehk Energyland on küll koht, kuhu Poolat külastades tuleks lapsed ja ka iseennast viia. See on Poola suurim lõbustuspark, kus igasuguseid keerutajaid ja pööritajaid on nii palju ja nii hirmsaid, et ei oska ette ka kujutada, kui pole ise käinud.
Kuna koerad pole Energylandiasse oodatud ja mina olen meie peres see, kes kõige vähem pööritamist armastab, siis jäin mina seekord kutsudega hotelli ja ülejäänud pere läks lustima. Kuna mul isiklikku kogemust sellest päevast pole, siis saangi jagada pööritamas käinute ülirõõmsaid ja tänulikke emotsioone, et kui äge see kõik oli, et oli mitmeid uusi asju ehitatud vahepeal ja et rahvast oli nii palju kui pole ei Energylandias ega mujal iial varem nähtud. ja et kohutavalt kuum oli ning vett ja jäätist kulus palju. Mõnedel ägedatel atraktsioonidel ollagi käimata jäänud, kuna nende juures olid sildid, et järjekord on üle tunni aja. Ja kui ma siis õhtul peale kõikide juttude kuulamist, et kus käidi ja milline mingi atrakstioon oli ja kui kuum täpselt oli ja kui väsinud nad ikka on, küsisin, et, kas te oleksite valmis homme jälle minema, kõlas ühest suust "jah". Seega te vist saate aru, miks meie seal mitu korda käinud oleme ja miks ma seda külastada soovitan.
Kuna koerad pole Energylandiasse oodatud ja mina olen meie peres see, kes kõige vähem pööritamist armastab, siis jäin mina seekord kutsudega hotelli ja ülejäänud pere läks lustima. Kuna mul isiklikku kogemust sellest päevast pole, siis saangi jagada pööritamas käinute ülirõõmsaid ja tänulikke emotsioone, et kui äge see kõik oli, et oli mitmeid uusi asju ehitatud vahepeal ja et rahvast oli nii palju kui pole ei Energylandias ega mujal iial varem nähtud. ja et kohutavalt kuum oli ning vett ja jäätist kulus palju. Mõnedel ägedatel atraktsioonidel ollagi käimata jäänud, kuna nende juures olid sildid, et järjekord on üle tunni aja. Ja kui ma siis õhtul peale kõikide juttude kuulamist, et kus käidi ja milline mingi atrakstioon oli ja kui kuum täpselt oli ja kui väsinud nad ikka on, küsisin, et, kas te oleksite valmis homme jälle minema, kõlas ühest suust "jah". Seega te vist saate aru, miks meie seal mitu korda käinud oleme ja miks ma seda külastada soovitan.
Lisa kommentaar