Tähtsatest asjadest elus

Ma teadsin ette, et aeg Poolas läheb kiiresti, aga no tänaseks oleme me juba üle poole aasta siin olnud ja see aeg on läinud veel palju kiiremini, kui ma kartsin. Me oleme selles mõttes täiel määral harjunud, et oleks nagu alati siin elanud, aga teises mõttes ei tea me veel väga paljusid asju ning avastusi ja otsinguid jagub enam võibolla mitte igasse päeva, aga no igasse teise-kolmandasse päeva ikka :D.
Aga mida põnevat siis vahepeal jälle sündinud on? 
Luisel algas eile koolivaheaeg ja tema suur soov oli selle ajal Eestisse minna. Ma ei ole kindel, võibolla olen juba kirjutanud, et koolivaheaegade ajad erinevad siin maakonniti. Väiksemad käivad koolis Gdanskis, mille koolidel oli jõulu-aastavahetuse ajal kahenädalane vaheaeg ja Luise õpib Elblagis, kus jõuluvaheaeg oli üks nädal ja nüüd jaanuari lõpus on neil kahenädalane vaheaeg. Elblag ja Gdansk asuvad erinevates maakondades. Ma arvan, et see vaheaegade hajutamine on sellepärast välja mõeldud, et kogu riik ei hakkaks samal ajal reisima ja samasid populaarseid majutus- ja meelelahutuskohti ummistama. See on minu meelest väga hea mõte ja no mõningaks väljakutseks ongi see siis vaid neile, kel lapsed või sõprade ja sugulaste lapsed erinevates maakondades õpivad.
Luise on juba täitsa suur ja saab oma asjadega üldiselt üsna hästi ise hakkama, seega tundus ka üksi Eestisse reisimine täitsa mõeldav mõte. Vaatasime ja kaalusime algul bussivarianti, mis sõidab liinil Varssav-Pärnu/Tallinn. Buss tundus tehtav küll, aga jube palju sekeldamist, et kuidas siis Luise Varssavisse saab ja pärast tagasi ja mis aja see kõik kokku võtab. Lihtsalt kohale ja tagasi jõudmisele kuluks väga palju aega.
Igaks juhuks hakkasime koolivaheaaja lähenedes lennupileteid ka vaatama ja õnnestuski saada talle piletid, mis bussipiletitest väga oluliselt kallimad polnud, küll aga võidab ta tohutult ajas ja mugavuses.
Luise ei ole kunagi varem lennukiga lennanud, seega tundus see korralik väljakutse olevat. Sest üksi reisida pole hullu, aga kui sa üldse kunagi pole lennujaamas turvaväravate taga käinud, siis on see seal ju täiesti omaette maailm, kus ellu jääda ja õigele lennule saada.
Aga Luise uskus, et ta saab hakkama, ja meie uskusime, et ta saab hakkama ning eile see suur lennupäev siis oligi. Reede õhtul seletasin Luisele järjest kõik ära, et kui sa lähed sealt sisse, siis on nii, siis teed seda, siis võibolla öeldakse seda või toda, siis liigud sinna, vaatad seda tablood, siis liigud sinna jne jne jne. See oli üks väga suur info hulk, mis Luiset reede õhtul tabas ja no ma lihtsalt lootsin, et küll ta ujub välja. 
Laupäeva hommikul oli meil äratus jälle varajane ja läksime kogu perega Gdanski lennujaama. Nädalavahetuseks lubas suurt lumetormi. Lund oli öösel tulnud küll, aga no mitte väga palju, aga tuul oli küll megatugev ja külm. Vaatasin kõhedusega taevasse, et kas kõik ikka toimib nii nagu vaja. 
Vaja oli nii, et Luise jõuaks Gdanskist lennuga õigeks ajaks Varssavisse, et jõuda 50 minutit peale maandumist väljuvale lennule Tallinna. Kõige enam ma pelgasingi seda, et mis saab siis, kui ta ei jõua vahetuslennule, siis peab kuidagi olukorda päästma hakkama.
No ja nii juhtuski. Lend Gdanskist lükati juba kohe algul poole tunni võrra edasi ja ega ma päris kindel pole, millal see siis lõpuks välja läks, aga igatahes oli Tallinna lennuk juba läinud, kui Luise Varssavisse jõudis. Mina, kui piletite ostja, olin vahepeal juba saanud meiliga info, et Luise tõstetakse 4 tundi hiljem väljuvale lennule, aga online check-in ei õnnestunud ja et ta peab ennast kohapeal sisse checkima. 
Ja kujutage ette, ta ajaski lennujaamas ise kõik asjad korda ja lendas järgmise lennuga Tallinnasse. Ma ei kahelnud, et ta saab hakkama, aga no ma ei saa siiski ütlema jätta, et ma olen väga uhke tema üle, kohe väga-väga uhke. Ja aitäh veelkord Mehisele, kes juba õige lennu ajaks Tallinnasse valmisolekusse läks, et Luise peale võtta, ja siis terve päeva linnas aega veetma pidi järgmist lendu oodates. Ägedat kodus olemist sulle, Luise!!!
15. jaanuaril oli selline tähtis päev nagu Luna sünnipäev!!! Tema on siis meie must karvakera number 2. Pereliikmete sünnipäevadel nagu ikka laulame me hommikul sünnipäevalapsele ja tähistame väheke. Üritasime päevakangelasest tema tordiga pilti ka teha, aga no see oli üsna võimatu missioon. Ta oli lihtsalt nii elevil ja rõõmus, et kogu tähelepanu temal oli, et ei püsinud kuidagi paigal. Igatahes on ta nüüd 1-aastane, see meie beebi.
Täna muideks on Poolas Vanaemade päev ja homme on Vanaisade päev. Ja need tunduvad ühed väga-väga tähtsad päevad olevat. Poodides on letid lilledega kattunud nagu 8. märts hakkaks tulema ja igasuguseid temaatilisi tooteid on ka tekkinud nt Maailma parima vanaema pajalapid, vanaisa sokid jmt. Vanemad inimesed, kes võiks olla vanaisad ja vanaemad, ostsid poest kooki ja puuvilju ning muud kraami, mida ma kujutan ette, et pidupäevade jaoks võeti. 
Liisbetil tähistati koolis Vanaemade ja Vanaisade päeva reedel - meisterdati kingitusi ja võeti oma õnnesoovid ja laul videosse, mida vanavanematega jagada. Ehk saab Eestis ka hiljuti kalendrisse tekkinud Vanavanemate päev ühel hetkel sama hästi vedama, kui siinsed pühad, sest vanavanemad on oma ägedat päeva ju väga väärt. Palju rõõmu ja tervist kõigile vanaemadele ja vanaisadele!
Meie aga käisime täna koertega jalutamas ja kelgutamas. Lund väga palju ei ole, aga siin seal midagi ikka leiab. Ja libe oli! Lumega on üldse praegu nii, et ühel päeval ta sajab nii, et maa on täitsa korralikult valge ja järgmisel päeval on see lumekiht veel vaid aimatav. Aga üldiselt tundub mulle, et Põhja-Poola kohta on seekord üsna talvine talv olnud, sest suvel meile öeldi, et siin ei tule lumi kunagi maha, kui siis vahel sentimeetrike ehk, aga mitte rohkem. Sel talvel on sentimeetrikesi ikkagi juba kümneid ja kümneid kokku.
Liisbet on kooliski korduvalt kelgutamas käinud ja isegi Lisete klassil oli üks kehalise tund kelgutamine. Lisete klassikaaslased-sõbrad Indiast ei olnudki kunagi varem kelgutanud ja see pakkus kõigile palju lusti. 
Aga talv jätkub ja loodetavasti on tal veel palju talverõõme pakkuda :).
Eelmine
Mis nägu oli Kopernik ja mis peitub  katedraalis?
Järgmine
Brzezno - armas ja väärikas

Lisa kommentaar

Email again: